"Siin tuleb täiesti siiralt müts maha võtta vene seltsimeeste oskusliku asjaajamise ees. Asi on selles, et Venemaal on olemas märkimisväärne mõju Euroopa Nõukogule, alates kasvõi rahast, sest Euroopa Nõukogu liikmemaks on vaja maksta ning organisatsioon sõltub sellest. Ning võib ka oletada, et lisaks diplomaatidele teevad seal tööd seltsimehed hallides pintsakutes, kellel on suhteliselt piiramatud rahalised võimalused pakkuda ka muid hüvitisi. Tuletame kasvõi meelde Euroopa Nõukogus kõmisenud korruptiivset afääri Aserbadžaani raporti ümber," kommenteeris Tüür.

Venemaa pakub ENPA asepresidendiks Leonid Slutskit, kes oli esimeste inimeste seas, kellele Krimmi okupeerimise järel kehtestati sanktsioonid. Tüüri sõnul aitab see segadust külvata.

"Venemaa kasutab väga oskuslikult ära erinevust Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel. Kuna sanktsioonid on kehtestanud Euroopa Liit, siis nüüd oma mehe läbisurumine Euroopa Nõukogus võimaldab tekitada sellist parajat segadust ja segaduse külvamine on Venemaa ekspertide üks peamiseid know howsid," lausus Tüür.

Tüür selgitas, et kahe Euroopa ühenduse vahe on selles, et Euroopa Nõukokku kuuluvad ka sellised riigid, kes Euroopa Liitu ei kuulu - näiteks Türgi, Ukraina ja ka Venemaa.

"Euroopa Nõukogu loodi kohe pärast Teist maailmasõda ühendamaks kõiki Euroopa riike. Seal on praegu 47 Euroopa riiki. Euroopa Liit moodustati tunduvalt hiljem ja seal on 28 riiki. Vahe on liikmeskonnas, töö eesmärkides ja ka töö korralduslikes protseduurides. Need on kaks täiesti erinevat struktuuri, mis ainult nimeliselt kõlavad ühtemoodi," lisas ta.