President Kersti Kaljulaid nimetas ENPA otsust häbiväärseks: "Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) eileöine otsus Venemaa laua taha tagasi manööverdada on häbiväärne," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias, lisades, et põhjused, miks Vene delagatsioonilt hääleõigus ära võeti ei ole kadunud.

"See on äärmiselt kehv samm sellepärast, et see annab julgeolekupoliitiliselt agressorile rohkem psühholoogilist mandaati konflikti eskaleerida - teatavasti Venemaa agressioon Ukrainas ja Gruusias kestab," ütles välisminister Urmas Reinsalu ERR-ile. "Teiseks on see ka vale samm väärtuspõhiselt - kui üks Euroopa Nõukogu liikmesriik on rünnanud relvaga kahte teist liikmesriiki, siis tingimusteta tema liikmeõiguse taastamine ENPA-s näitab seda, et Euroopa on valmis tegema järeleandmisi põhimõtetes. Ja nagu ajalugu on näidanud, lähevad need alati kallimaks maksma," lisas erakonna Isamaa liige Reinsalu.

Sama leidis ka Eesti delegatsiooni liige ENPA-s Eerik-Niiles Kross. "Mina midagi head ei ennusta. Kui vaadata Venemaa käitumist seni taolistes olukordades, siis lähevad nad veel rohkem ennast täis ja õigustavad oma tegevust Krimmis, Donbassis, Moldovas - kus iganes," ütles reformierakondlane Kross ERR-ile. "Riigid Venemaa ümber ei mõista, miks on selline asi võimalik, et asutus, mida on kutsutud inimõiguste templiks, võimaldab riigil, mis on kahte Euroopa Nõukogu liikmesriiki sõjaliselt rünnanud viimase 12 aasta sees ja okupeerib mitme riigi territooriume, et sellisel riigil on võimalik ilma igasuguste reservatsioonideta jälle osaleda selle kogu töös," lisas Kross.

"Euroopa Nõukogu on muutunud Euroopa esimesest sõjajärgsest demokraatlikust organisatsioonist minu jaoks kohalikuks regionaalseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniks. Demokraatia kvaliteeti ei ole väga palju järgi jäänud ja äsjane otsus Paralmentarse Assamblee poolt näitas seda selgesti," ütles Eesti ENPA-delegatsiooni kunagine liige ja kauaaegne Euroopa Parlemandi saadik Tunne Kelam ERR-ile.

"Me oleme praegu minu jaoks samasuguses olukorras nagu oldi 1938. aastal pärast Austria anschlussi (liitmist natsi-Saksamaaga - ERR). Krimmi anschluss - liidendamine Venemaa poolt - on toimunud neli aastat tagasi ja kui me sellele nüüd ei reageeri ja läheme ikkagi seda teed mööda, et agressorit soodustada, siis avame tee palju suurematele rahvusvahelistele konfliktidele, mis puudutavad ka meid endid," rääkis Isamaa liige Kelam.

Eesti delegatsiooni juht ENPA-s, Keskerakonna liige Maria Jufereva-Skuratovski, kes ENPA istungil ei osalenud, kuna viibib Ameerika Ühendriikides õppereisil, ütles ERR-ile et ei soovi hääletust kommenteerida, kuid viitas Eesti seisukohale Vene delegatsiooni hääleõiguse taastamist mitte toetada. "Paar nädalat tagasi oli meie positsioon, et Eesti hääletab sellele vastu ja see seisukoht ei ole muutunud," ütles Jufereva-Skuratvovski.

Eesti delegatsiooni kõik kolm liiget Eerik-Niiles Kross, Indrek Saar (SDE) ja Raivo Tamm (Isamaa) hääletasid esmaspäeval otsuse vastu.

Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki esindavatest parlamendisaadikutest 118 pooldas Vene riigiduuma delegatsiooni hääleõiguse taastamist assamblees, 62 hääletas selle vastu ja kümme jäi erapooletuks.