"Üldine arvamus on selline, et võib-olla ei ole kõige mõistlikum vähendada nende liikmete arvu Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, kes on kriitilised Venemaa suhtes. Sest et kui me peataksime oma liikmesuse või läheksime hoopis ära ENPA-st, siis tugevneb ju paratamatult see koalitsioon, kes Venemaa suhtes väga vähe kriitikat harrastab," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa esmaspäeval pärast komisjoni istungit ERR-ile.

"Aga see ei ole veel meie lõplik otsus, me kindlasti veel konsulteerime ja arutame seda temaatikat uuesti augusti lõpus. Ja kuna 6. septembril on Riias kolme Balti riigi ENPA-delegatsioonide kohtumine, siis saame selleks ajaks juba meie delegatsiooni väljatöötatud ettepanekud, mida nemad arvavad edasistest käikudest," lisas Keskerakonna saadik Eesmaa.

Sama rääkis ERR-ile ka väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson, kes rõhutas, et mingil juhul ei tohiks Eesti astuda samme, mis viiks meid islotasiooni oma suuurtest liitlastest Euroopas.

"Ükskõik, mis samme me ette võtame, tuleb neid teha kooskõlas sarnaselt mõtlevate riikidega," rääkis Mihkelson.

"Oluline on ka välisministeeriumi tegevus nende riikide pealinnades, mis olid Vene delegatsiooni volituste taastamise taga, et selgitada, miks meie hinnangul oli see samm enneaegne ja ei lahenda neid probleeme, mida loodetakse saavutada," lisas Reformierakonna saadik Mihkelson.

"Kui vaatame ka Venemaa esimest reaktsiooni - siis see oli ju parastav, kui öeldi, et see oli esimene samm Krimmi annektsiooni tunnustamisel," ütles Mihkelson ja lisas, et Venemaa ei ole täitnud ühtegi ENPA nõuet, mis on esitatud viies Ukraina teemal vastu võetud resolutsioonis.

Nii Eesmaa kui Mihkelson kinnitasid, et ehkki komisjoni istungil osalesid kõigi viie riigikogus esindatud fraktsiooni esindajad, ei tõstatanud keegi ENPA-st lahkumise küsimust.

"Samas ei olnud ka sellist meeleolu, et ükskõik mis tingimustel kindlasti seal jätkata. Tähtis on oma arvamuse väljaütlemine, ka teistpidi hääletamine kui enamus (hääletab). Seda tähtsam on, et vähemuse read ei hõreneks. Nii, et ma usun, et mõistlik oleks kaaluda võimalust, et Balti riikide parlamentide delegatsioonid jätkavad oma tööd, kuigi ma tean, et lätlased on arutanud päris tõsiselt, et nad peataksid oma osalemise ENPA-s. Kuid ka nemad ei ole päris lõpuni seda veel otsustanud," rääkis Eesmaa.

Mihkelson ja Eesmaa märkisid, et Venemaa delegatsioni õiguste taastamise pole veel lõplik, kuna selle osas algatas oma uurimise ka Veneetsia Komisjon, kes selgitab välja selle otsuse seaduslikkuse. "Veneetsia Komisjon uurib, kas Vene delegatsiooni volituste taastamine vastab ENPA statuudile, kuna mõned Vene riigiduuma saadikud on valitud ka (Ukrainalt annekteeritud) Krimmi elanike häältega. Aga seda arvamust on oodata alles oktoobris," ütles Mihkelson.

Eesti ENPA-delegatsiooni esimees on Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonnast ja liikmed Eerik-Niiles Kross Reformierakonnast ning Jaak Madison Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, kuid kuna ta lahkus riigikogust ja alustas tööd Euroopa Parlamendis, siis tema asemele nimetatakse uus liige alles sügisel. Kaks asendusliiget on Raivo Tamm Isamaast ja Indrek Saar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Neist osalesid juuni lõpus peetud ENPA sessioonil, kus Venemaa delegatsiooni hääleõigus taastati, Kross, Saar ja Tamm. Järgmine ENPA sessioon toimub oktoobris.

ENPA taastas 26. juunil täielikult Vene delegatsiooni volitused, riigi parlamendisaadikute hääleõiguse peatatiassamblees pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, mida Ukraina ja suurem osa maailmast peavad ebaseaduslikuks. Kreml ei ole protestiks selle vastu alates 2017. aastast tasunud Euroopa Nõukogus liikmemaksu. Viie aasta taguse otsusega keelati Venemaal assambleel hääletada, riigi delegaatidel valitavatesse ametitesse kandideerida ja osaleda ENPA vaatlusmissioonidel. Samas on Vene valitsus saanud jätkata osalemist Euroopa Nõukogu Ministrite Komitees.

Venemaa ähvardas kevadel Euroopa Nõukogust lahkuda, mis tähendanuks, et riigi kodanikud ei saaks pöörduda oma õiguste kaitseks enam Euroopa Inimõiguste Kohtusse, mis töötab Euroopa Nõukogu statuudi all.

Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast.

ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil.

Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat.