Amet andis Sõnajalgadele armuaega ühe kuu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1561545120000 | amCalendar}}
Foto: Sergei Stepanov/ERR

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet andis Aidu tuulepargi arendajale Eleon Green OÜ-le kuu aega, et ettevõte saaks ümber lükata ameti poolt tuvastatud rikkumised. Kui Eleon seda ei suuda, võib tuulepargi praeguseks rajatud osa minna lammutamisele, sest ameti ja kaitseministeeriumi hinnangul on tegu ohuga riigi julgeolekule.

Ameti (TTJA) hinnangul on Aidu tuulepargi ehitusprojektiga mindud vastuollu teemaplaneeringuga, sellel puudub kaitseministeeriumi kooskõlastus, tuuleparki püstitatud tuulikud on kõrgemad kui planeeringus ette nähtud ning täiesti kooskõlastamata on rajatud killustikupadjad tuulikute all.

Kuivõrd juba püstitatud paar tuulikut on mõjutamas kaitseväe radarite tööd, et TTJA hinnangul tuulepargi näol tegu ohuga riiklikule julgeolekule, ütles TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik. Plaani järgi on Eleonil plaanis tuulikuid Aidu parki püstitada üle 30.

TTJA-s tutvuti kaitseministeeriumi ohuhinnanguga ning selle järgi on tuulikute tõttu radarisüsteemi töö tugevalt häiritud. "Tegu pole vaid abstraktse ohuga, vaid juba püstitatud tuulikutega on häiringud olemas – need genereerivad (radaritele) valesid sihtmärke, piiri jälgimine on häiritud," märkis Tamtik.

Ainuke kooskõlastus, mille kaitseministeerium kunagi projektile andnud on, puudutas tuulikuid, mille laba tipu kõrgus maapinnast oli maksimaalselt 185 meetrit. Praegu Aidusse püstitatud tuulikute puhul on kõrguseks aga 220 ja 221 meetrit.

Lammutamine oleks erandlik, kuid välditav

TTJA-s analüüsiti kahe kuu jooksul Eleon OÜ esitatud dokumente ja teostati Aidu tuulepargis mõõtmisi. Ameti peadirektori Kaur Kajaku sõnul oli tegu erakordse menetlusega, sest tema mäletamist mööda pole nii kiiresti ühtki sellise mahuga menetlust ametis varem läbi viidud.

Kajak märkis, et rikkumiste arv on nii suur, et riikliku järelevalveasutusena ei saa nad seda aktsepteerida. "Me ei räägi ainult ohust, vaid kõrgendatud ohust, mis vajab kõrvaldamist, " ütles ta.

Peale ohu riiklikule julgeolekule nimetas Kajak teise ohuna kooskõlastamata killustikupatjade rajamist tuulikute alla. "Ehitis peab olema stabiilne ja kandma endale asetatud raskust. Me räägime killustikupadjast, mille kohta ei leia ühtki dokumenti. Vundament on ehitise kõige olulisem osa. Kui see on nõuetele mittevastav, siis on kogu ehitis ohtlik," rääkis Kajak.

Patjadega lisandub tuulikute kõrgusele ameti hinnangul 17 kuni 25 meetrit. Ka ilma killustikupatjadeta oleks praeguseks püstitatud tuulikud planeeringu järgi liiga kõrged, ulatudes maapinnast veidike üle 200 meetri kõrgusele.

Kajaku sõnul on planeeringu menetlemine endise Maidla ja praeguse Lüganuse valla poolt olnud läbi aastate läbipaistmatu. "Kas tegu on hooletuse, eksimuse või pahatahtlikkusega, me ei tea. Oleme kogu (menetluse) logi välja võtnud, see pole see jälgitav ega arusaadav. Ei saa aru, mismoodi toiminguid tehtud," kirjeldas ta.

Kati Tamtiku sõnul pole ühtki otsust veel tehtud. "Tuvastasime menetluse käigus fakte, mida arendaja võib ümber lükata, kui ta seda ei suuda, läheb tõenäoliselt lammutamiseks," ütles ta kolmapäeval TTJA peamajas toimunud pressikonverentsil.

Eleonil on ameti tuvastatud rikkumiste ümberlükkamiseks aega täpselt kuu. Seda aega saab amet vajadusel pikendada. "Loodame, et (lõplik) lahendus rahuldab kõiki osapooli, et faktid, mida tuvastasime, saavad ümber lükatud. Kui aga muud üle ei jää, peab lammutama, et oht riigi julgeolekule kaoks," märkis Kajak.

Ehitise lammutamine planeeringule mittevastamise tõttu on erandlik samm, mida väga palju ei kasutata. Üks kuulsamaid juhtumeid on Pärnus asunud Delfine hotelli lammutamine seetõttu, et sellele oli ehitatud lubatud kahe korruse asemel kolm korrust. TTJA hinnangul võib ka Aidu tuulepargi puhul leida märksa mõistlikuma lahenduse ka juhul, kui Eleon ei suuda ameti tuvastatud rikkumisi kuidagi ümber lükata.

Võimatu pole ka see, et Eleon suudab kõik ameti leitud rikkumised ja puudused kõrvaldada. "Kui me suudame (dokumentidest) leida, et killustikupadjad on seaduslikud, tehakse keskkonnamõju hindamine, geoloogilised uuringud, kui kaitseministeerium annab heakskiidu," loetles Kajak tingimusi.

Tamtik ütles, et ameti soov on mõistlikud läbirääkimised Eleoniga, kuid keeruline on näha, kuidas ettevõte suudaks leitud rikkumisi õigustada. "Meil on rida küsimusi, oleme saatnud need arendajale. Edaspidine sõltub sellest, milliseid argumente suudab arendaja esitada nende ümberlükkamiseks. Tahame leida lahendused, mis võimaldaksid lugeda tuulepargi seaduslikuks. Kui ma aga loen meie kogutud materjalide toimikut, siis saab see olema väga-väga raske," nentis ta.

Üks võimalik lahendus, küll üsna ebatõenäoline, on see, et riigi poolt tehakse poliitiline otsus ning radarisüsteemid viiakse teise kohta, mis tähendaks, et tuulepargi saaks Aidusse rajada ka ilma kaitseministeeriumi kooskõlastuseta. TTJA andmetel maksaks taolise otsuse elluviimine umbes 70 miljonit eurot.

Andres ja Oleg Sõnajalg. Autor/allikas: Kuvatõmmis/ERR

Sõnajalad: lükkame kõik ameti esitatud väited ümber

Eleon Green OÜ omanikud Andres ja Oleg Sõnajalg lubasid kolmapäeval vahetult peale TTJA pressikonverentsi, et ameti esitatud seisukohad rikkumiste kohta lükkavad nad ümber ning kui riik teeb otsuse tuulepargi lammutamiseks, siis nad vaidlustavad selle.

Sõnajalad märkisid, et Aidusse püstitatud kaks tuugenit on ka maailmas täiesti unikaalse, Eestis väljatöötatud tehnilise lahendusega ning Eesti riik peaks toetama taolise toote turule toomiseks tehtavaid katsetusi, mitte selle vastu töötama.

"Kui tehnilise järelevalve amet tuleb ja ütleb, et need (tuugenid) kukuvad pikali, siis see on uus tase. Meie ametnikud peaksid olema väheke targemad. Samasugune tuulik töötab juba kuus aastat, on purustanud kõik rekordit maailmas, see võimeline tootma taastuvenergiat ilma toetuseta. Oleme teinud ettepaneku, et testime (tuugeneid) ja siis võtame kasvõi maha, aga vähemalt tekib toode, mida võimalik rahvusvaheliselt müüa. Aga see (riigi) pahatahtlikkus on üle mõistuse," ütles Oleg Sõnajalg.

Andres Sõnajalg kinnitas, et lammutamisotsuse puhul minnakse kuni riigikohtuni välja. "Kui riik otsustab lammutada, siis vaidlustame kohtus. Loodame, et Eestis võidab kaine mõistus," ütles ta. "Ma arvan, et (lõplik) lahendus tuleb poliitiline – riigil on vaja energiapööret, töökohti Ida-Virumaal."

Killustikupatjade kohta ütlesid Sõnajalad, et need rajati tuugenite alla seetõttu, et Lüganuse vald nõudis, et kõik tuulikud oleksid ühel kõrgusel, et ei tekiks visuaalset müra.

Kaitseministeerium: mida kõrgemad tuugenid, seda suurem häiring

Kaitseministeeriumist öeldi ERR-ile, et kaitseväel on esinenud probleeme olemasolevate tuuleparkide ja püstitatud tuulegeneraatoritega.

"Täpsed häiringute ulatused ei ole avalik teave, kuid mida kõrgemad on tuugenid ja mida rohkem neid ühes piirkonnas on, seda suurema häiringu nad põhjustavad. Tuulegeneraatorite taha jääva pime- ja varjuala tõttu tekivad radari kattealasse augud ehk suured alad, milles lendavaid objekte ei pruugi nõuetele vastavalt tuvastada," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Andres Sang.

Sang märkis, et õhuväe kasutatavad radarid ning nende abil toodetud tunnustatud õhupilt Eesti ja meid ümbritseva õhuruumi kohta on väga oluliseks julgeoleku tagamise vahendiks nii meile kui meie liitlastele.

"Ainult piisavalt täpne eelhoiatussüsteem saab anda olulist infot, et tõhusalt ja adekvaatselt reageerida võimalikule agressiivsele tegevusele õhust. Eesti õhuväe radarid on väga oluliseks osaks sellest süsteemist. Võimalikult varajase eelhoiatuse saamiseks ja tervikpildi saamiseks on hädavajalik koguda kvaliteetset informatsiooni kõigi meie kasutuses olevate vahenditega," rääkis ta.

Vaata videost, milliseid häringuid põhjustavad radaritele tuugenid:

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: