Praegu, kui Eesti on veel ühendatud Venemaa elektrisüsteemi, kehtib 2001. aastal sõlmitud BRELL-i leping, millega Venemaa tagab Eestile süsteemi- ja varustuskindluse, sh sageduse reguleerimise ehk piisava koguse inertsi. Kiirusregulaatorid, mis tagavad igal ajahetkel 50-hertsise sageduse, asuvad Venemaal ning peale elektrivõrkude desünkroniseerimist 2025. aastal pole idanaabril enam mingit kohustust tagada vajalik inerts Eesti võrgus.

"Jah, inerts on üks süsteemiteenus, mida täna saame Venemaalt tasuta, kuid mida vajame, kui lahkume Venemaa sagedusalast ning peame olema valmis osana Mandri-Euroopa sünkroonalast võtma täis vastutuse oma elektrisüsteemi juhtimise eest," kinnitas Eleringi pressiesindaja Ain Köster.

Seega tuli Eesti elektrivõrgu haldajal Eleringil teha otsus, kas hakata Venemaale vajaliku inertsi eest maksma või leida mõni muu lahendus. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi on varem öelnud, et aastane arve Venemaale võiks jääda suurusjärku 30 miljonit eurot, kui summa läheb üle selle, oleks Eleringil mõistlik ise sarnased süsteemid hankida.

Elering loobus hankest

Eleringi 2019. a varustuskindluse aruandes on öeldud, et Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on vajalik Baltimaade süsteemis igal ajahetkel tagada piisav kogus (17 100 MWs) inertsi. "Peale suuremate Eesti elektrijaamade osalist sulgemist on vajalik juba varem asendada osa võimsusi süsteemi inertsi pakkuvate seadmetega, et tagada süsteemi töökindlus avariijärgsete sageduse kõrvalekallete piiramiseks," märgitakse aruandes.

Köster kinnitas, et mõne aasta eest läbi viidud sünkroniseerimise tehniline uuring näitas, et Balti elektrisüsteemi iseseisvaks tööks on vaja tagada teatud koguse inertsi olemasolu süsteemis.

"Inerts pidurdab sageduse muutuse kiirust, kui süsteemis peaks juhtuma avarii, näiteks kui ootamatult seiskub mõni elektrijaam või läheb rivist välja välisühendus. Kui sageduse muutus on aeglasem, võimaldab see käivitada muud reservvõimsused, mille käivitamise aeg on pikem," selgitas ta.

Et tulevikus vajalikku sagedust süsteemis hoida, oli Eleringil kaks võimalust: kas ehitada spetsiaalselt inertsi tagamiseks ette nähtud seade nimega sünkroonkompensaator või saada inerts kõrvalproduktina teenuse korras mõnelt elektrijaamalt. Elering otsustas hankida sünkroonkompensaatori.

Tegu kogu aeg pöörleva seadmega, mis reageerib hetkeliselt sageduse muutusele. "Sellise seadme hind on kaheksakohaline number eurodes," märkis Köster.

Elering kuulutas algselt välja vajaliku inertsi teenuse ostmiseks välja riigihanke, kuid ühel hetkel võeti hanketeade maha.

Kösteri sõnul sai Eleringile hanke ajal laekunud küsimuste ja ettepanekute ning turuosalistega toimunud ümarlaua põhjal selgeks, et turg ei ole valmis sellist teenust hankega soovitud 40 aastaks pakkuma. "Tegemist on süsteemi iseseisvaks tööks väga olulise teenusega, mille osas peab olema pikaajaline kindlus. Ei saa olla nii, et teeme iga mõne aasta tagant hanke, mis võib tähendada riski, et vajalikul hetkel teenust nõutud tasemel saadaval pole," selgitas Köster.

Seejärel otsustati Eleringis, et vajalik sünkroonkompensaator lastakse ehitada. "Meil ei ole kohustust sellist teenust tingimata hankega osta. Muu hulgas võimaldab sünkroonkompensaatori ehitamine Eleringi enda poolt kulusid kokku hoida. Kui rajame sünkroonkompensaatori ise, siis saame sellele küsida Euroopa Liidult toetust 75 protsendi ulatuses. Hankega teenuse ostmise puhul meil seda võimalust ei oleks," selgitas Köster.

Eraldamise katse lükati edasi

Lisaks peab Elering elektrisüsteemi stabiilseks toimimiseks soetama vajalikke reserve, sest lisaks aeglastele võimsustele on elektrisüsteemis vaja kiireid reserve sageduse hoidmiseks ja taastamiseks. "Kui esimese vastuse annab süsteemis alati inerts, siis järgmised reservid, näiteks automaatsed ja käsitsi käivitatavad reservid, kavatseme hankida turult. Selleks loome lisaks tänastele päev ette ja päevasisesele elektriturule ning käsitsi käivitatavate reservide turule uusi turutooteid just kiirete reservide ostmiseks, et tagada 50-hertsine sagedust kõigi olukordades," lausus Köster.

Mandri-Euroopa süsteemiga liitumine on kavandatud aastale 2025 ja selleks ajaks peavad kõik ettevalmistused olema lõpetatud. Ühe ettevalmistusena pidid Balti riikide süsteemihaldurid tänavu juunis katsetama riikide elektrisüsteemide eraldamist Venemaa elektrisüsteemist.

"See katse lükati edasi ja toimub nüüd juba uutel alustel vahetult enne Mandri-Euroopaga sünkroniseerimist," ütles Köster.