Valitsus otsustas 2028. aastaks kõik reisirongid elektri jõul sõitma panna ({{commentsTotal}})

Foto: Rene Suurkaev / ERR

Valitsus leppis neljapäeval kokku, et aastaks 2028 sõidavad kõik reisirongid ja enamik kaubaronge Eestis elektri jõul. Projekt on üks osa enam kui miljardi euroni küündivatest investeeringutest, mille eesmärk on aastaks vähendada kasvuhoonegaaside teket.

Panna kogu Eesti raudteetransport liikuma diiselvedurite asemel elektri jõul on suur väljakutse, kuid just sellise suuna valitsus aastaks 2028 võttis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majandusminister Taavi Aasa sõnul võib projekti maksumus ulatuda 400 miljoni euro lähedale.

"See sisaldab muidugi ka muid meetmeid, kaasa arvatud on vajalik juhtimissüsteemide muutmine, aga põhimõtteliselt 300-380 miljonit," sõnas Aas.

Vajadus seda teha tuleneb Euroopa Liidus kokku lepitud kliimaeesmärkidest. Eesti on võtnud endale kohustuseks vähendada heitmekoguseid väljaspool põlevkivisektorit 13 protsenti. Ehk kui praegu paiskame transpordis, põllumajanduses ja mujal tööstuses õhku üle kuue miljoni tonni CO2, siis aastaks 2030 on eesmärk 5,5 miljonit. Kui Eesti seda ei suuda, tuleb puuduolevat saastekvooti kalli hinnaga osta.

Keskonnaminister Rene Kokk ütles, et plaanis on veel terve hulk investeeringuid eesmärgi poole liikumiseks.

"Selleks on veel ühistranspordi taastuvenergia peale viimine, biokütuste peale, siis arendada edasi elektriautode kasutuselevõttu," loetles ta võimalusi.

Kindlasti tuleb edasi tegeleda nii tuule- kui päikeseenergia arendamisega, bioenergia arendamisega põllumajanduses, biogaasi tootmisega ja selliseid meetmeid on mitmeid. Üks osa heitmekvoodi vähendamisest transpordis on ka Rail Balticu projekt, mille osas valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et see teostatakse vaid juhul, kui Euroopa Liit seda 85 protsendi ulatuses finantseerib.

Keskkonnaminister Koka sõnul on kliimainvesteeringute kogumaht enam kui miljard eurot ja veel pole täpselt paigas, kuidas neid rahastatakse.

"Neid võimalusi on erinevaid - nii kvoodirahast kui ka erinevaid fonde, kuidas seda rahastada, eks seda siis vaataks ajas," lausus Kokk.

Taavi Aasa sõnul on praegu vara nimetada kõiki meetmeid ja kuidas neid rakendatakse.

"See tahab natukene kaalumist, natukene läbirääkimist saada, aga ma arvan, et lõpuks on Eesti võimeline neid eesmärke saavutama," sõnas ta.

Rongiliikluse elektrile viimise kõrval jätkab valistus teiste heitmekogust vähendavate algatuste arutelu juba juulis.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: