Strasbourg'is kogunes Euroopa Parlamendi uus koosseis ({{commentsTotal}})

{{1562062140000 | amCalendar}}

Teisipäeval kogunesid Strasbourg'is Euroopa Parlamendi uued liikmed.

Kui kolmapäeval on rahvasaadikutel vaja juba teha suuri otsuseid, näiteks valida europarlamendile uus president, siis teisipäev möödus tseremoniaalselt ning pakkus ka fotomaterjali.

Politico rõhutab, et europarlamendi presidendi asjus otsuse langetamisel on rahvasaadikud palju vabamad ning ei pea ilmtingimata lähtuma liikmesriikide juhtide poolt tehtud kompromissidest. Teisipäeval toimuvad veel plenaarieelsed pressiüritused, Euroopa Parlamendile presidendi valimine jääb juba kolmapäeva peale. Seetõttu ongi liikmesriikide juhtide jaoks oluline, et nad ei jääks oma kokkuleppega europarlamendist otsustusprotsessist maha. 

751-kohaline parlament on varasemast killustatum, sest mais peetud valimistel läks peavooluerakondadel halvemini. Oma ridu suurendasid aga liberaalid, rohelised ning paremäärmuslased ja euroskeptikud.

Brexit on 31. oktoobrini edasi lükatud, kuid Ühendkuningriigis valitsevad sügavad poliitilised lõhed tulid eredalt esile avaistungile kogunenud 73 saadiku hulgas.

Brexiti käilakuju Nigel Farage, kes on kogenud saadikuna töötanud europarlamendis juba 1999. aastast, võitis oma Brexiti Parteile 29 kohta. Nende delegatsioon on liikmesriikide erakondade suurim, järgneb Itaalia siseministri Matteo Salvini Liiga 28 kohaga.

Europarlamendivalimistel läks hästi ka Farage'i suurimal vastasel Liberaaldemokraatlikul Parteil, kelle saadikud saabusid Strasbourg'i Brexiti peatamist nõudvate erekollaste T-särkidega.

Tegelikult peaks uues parlamendis olema vaid 705 kohta ja kui Suurbritannia EL-ist lahkub, jagatakse nende 27 kohta teiste liikmeriikide vagel, 46 jääb aga tulevase laienemise tarvis ootele.

Avaistungile saabujaid võttis vastu Kataloonia iseseisvuslaste protestiaktsioon parlamendihoone ees. 4000 demonstranti avaldas toetust saadikutele, keda Madrid europarlamenti ei lase.

Nende hulgas on endine Kataloonia regionaalvalitsuse juht Carles Puigdemont, kes elab Belgias, et kinnipidamist vältida.

Ülejäänud kaks - Toni Comin ja Oriol Junqueras - on Hispaanias vangis.

Nende kolme kohad jäävad tühjaks tulenevalt olukorrast, mis "sõltub Hispaania võimudest, mitte Euroopa Parlamendist", ütles parlamendi pressiesindaja.

Euroskeptikute pealetungist hoolimata on parlamendis kindlas enamuses euromeelsed jõud - konservatiivsel EPP-l on 182, sotsiaaldemokraatidel ja demokraatidel (S&D) 154, tsentristlikul Uueneval Euroopal 108 (vana ALDE + Macroni erakond) ja rohelistel 75 kohta. Kokku on neil üle kahe kolmandiku häältest.

EPP ja S&D ei saa aga enam kahekesi enamusotsuseid langetada ning tsentristid ja rohelised on otsustanud seda võimalust ära kasutada EL-i uute juhtide valimisel.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: