Kui 28 liikmesriigi juhid pühapäeval erakorralisele tippkohtumisele kogunesid, oli favoriidiks Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale kerkinud sotsiaaldemokraatide tippkandidaat, hollandlane Frans Timmermans. Timmermansi favoriidiseisus tulenes suurte liikmesriikide (Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Holland) poolt sõlmitud kompromissettepanekust, mis vormistati Jaapanis G20 tippkohtumise ajal, kirjutavad Reuters ja BBC.

Kompromissplaan aga leidis tugevat vastuseisu Ida-Euroopa riikide poolt, samuti oli sellele vastu märkimisväärne osa paremtsentristlikust Euroopa Rahvaparteist (EPP), kelle tippkandidaati Manfred Weberit oli enne Euroopa Parlamendi valimisi peetud kõige tõenäolisemaks Jean-Claude Junckeri mantlipärijaks. Kriitikud süüdistasid nõrgas kokkuleppes eelkõige EPP senist juhtpoliitikut, Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit, kes poleks nende arvates pidanud nii lihtsalt Weberi kandidatuurist Euroopa Komisjoni juhi ametikohale loobuma.

Kompromissile mitte jõudmise tõttu katkestati läbirääkimised kesköö paiku.

Laiemalt tulenebki olukord sellest, et kuigi EPP jäi endiselt europarlamendi suurimaks fraktsiooniks, tähendas liberaalide ja roheliste hea valimistulemus seda, et EPP ja sotsiaaldemokraadid ei saa enam kahekesi kõike otsustada ning vaja läheb mingit laiemat kokkulepet.

Esmaspäeva varahommikul teatasid diplomaatilised allikad, et kuigi mingit konsensust pole tekkinud, on favoriidiks Junckeri kohale endiselt Timmermans.

Erakorraline tippkohtumine on juba kolmas katse täita järgmiseks viieks aastaks viis olulist Euroopa Liidu ametikohta. Ehk lisaks Euroopa Komisjoni presidendile Junckerile tuleb leida mantlipärija ka Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Donald Tuskile, Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile, Euroopa Keskpanga juhile Mario Draghile ja Euroopa Parlamendi presidendile Antonio Tajanile. Nelja esimese ametikoha puhul on praktikas jäme ots liikmesriikide juhtide käes, Euroopa Parlament omab suuremat võimu endale presidendi valimises.

Esialgne kompromissplaan nägi ette, et Euroopa Komisjoni presidendiks saab senine sotsist asepresident Timmermans, Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks saab Belgia senine peaminister Charles Michel (ALDE), Euroopa välispoliitika juhiks saab bulgaarlanna Mariya Gabriel (EPP) ning Euroopa Parlamendi presidendiks saab Manfred Weber (EPP).

Hiljem on Politico kirjutanud ning ka ERR-i allikad kinnitanud, et värskema ülaani kohaselt saaks Euroopa Komisjoni presidendiks Timmermans ja praegu Maailmapanka juhtiv endine Euroopa Komisjoni asepresident, bulgaarlannast EPP esindaja Kristalina Georgieva tõuseks Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks.

See kombinatsioon annaks EL-i välispoliitika juhi koha Charles Michelile ning Euroopa Parlamendi presidendina hakkaksid kordamööda olema Weber (EPP) ja Guy Verhofstadt (ALDE). ALDE tippkandidaadist Margrethe Vestagerist saaks aga Euroopa Komisjoni esimene asepresident.

Euroopa Komisjoni presidendiks saamiseks on vaja, et kandidaati toetaks 72 protsenti 28 liikmesriigist, kusjuures toetavad liikmesriigid peavad esindama 65 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast.

Väga palju aega ametikohtade täitmiseks enam pole, sest Euroopa Parlamendi uus koosseis koguneb juba teisipäeval ning kandidaatide asjus peaksid rahvasaadikud hakkama otsuseid langetama juba 15-18. juulini kestva sessiooni ajal.

Euroopa Komisjoni president peaks ametisse astuma 1. novembril, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja aga 1. detsembril.

Macron taunis EL-i suutmatust juhtides kokkuleppele jõuda

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et Euroopa Liit peaks õppima oma liidrite "läbikukkumisest" jõuda üksmeelele selles, kes hakkavad blokki juhtima järgmisel viiel aastal.

Macron ütles ajakirjanikele, et kogu öö kestnud tippkohtumine jätab mulje, et "Euroopa ei ole tõsiseltvõetav", kuna kohtumine lõppes ummikseisuga.

"See läbikukkumine peaks viima põhjalikele muutustele EL-i institutsioonide tegevuses," lisas Macron.

Merkel loodab kompromissile Euroopa tippametikohtade osas

Saksa liidukantsler Angela Merkeli sõnul loodab ta endiselt, et Euroopa Liidu liidrid suudavad jõuda kompromissile bloki tähtsamate ametikohtade osas.

Merkel avaldas lootust, et "hea tahte korral on kompromiss saavutatav".