Euroopa Parlament valis endale presidendiks Sassoli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1562138040000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Euroopa Parlament valis kolmapäeval endale nii uut presidenti kui ka asepresidente. Esimeses voorus ükski kandidaat piisavat toetust ei pälvinud, kuid teises voorus valiti uueks presidendiks Itaalia sotsiaaldemokraat David-Maria Sassoli.

Kuigi teisipäeva õhtul jõudsid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid kokkuleppele liidu tippametikohtade jaotuses ning selle plaani kohaselt pidi europarlamendi presidendiks saama bulgaarlasest sotsialist Sergej Stanišev, siis kolmapäevaks oli esitatud neli kandidaati, kelle hulka bulgaarlane ei kuulunud.

Nendeks kandidaatideks olid:

* David-Maria Sassoli (S&D, Itaalia) ehk vasakpoolsed eelistasid teda Staniševi asemel enda kandidaadina;

* Ska Keller (Greens/EFA, Saksamaa);

* Sira Rego (GUE/NGL, Hispaania);

* Jan Zahradil (ECR, Tšehhi).

Ülekaalukalt suurim võimalus valituks saada oli Sassolil, sest tema poolt olid teisipäevasest kokkuleppest lähtudes nii sotsiaaldemokraatide fraktsioon kui paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon. Seda, miks kandidaadina lõpuks Sassoli kasuks otsustati, selgitas ERR-ile Eesti sotsiaaldemokraadist eurosaadik Sven Mikser.

Igal kandidaadil oli enne valimist maksimaalselt viis minutit kõne pidamiseks.

Hääletamine oli salajane ning võitja pidi koguma absoluutse enamuse häältest ehk (50% pluss 1).

Sisuliselt ongi Euroopa Parlamendi presidendi näol tegu ametikohaga, mille puhul võis esineda ootamatusi, sest teisipäevase kokkuleppe vastased said seda kasutada ka protesti avaldamiseks.

Istung algas Eesti aja järgi kell 10 ning kestab kella 14-ni, kusjuures kõigepealt valiti president ja alles seejärel 14 asepresidenti. Istungit juhatas senine Euroopa Parlamendi president, itaallane Antonio Tajani.

Otseülekannet saab vaadata SIIN.

Eurovalimistel paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) tippkandidaadiks olnud Manfred Weber, keda peeti omal ajal favoriidiks Euroopa Komisjoni presidendi kohale, ei tõusnud lõpuks ka Euroopa Parlamendi presidendiks ning jätkab europarlamendis EPP fraktsiooni juhina.

Kolmapäeva pärastlõunal saabus Strasbourg'i toetust koguma ka EL-i riigijuhtide poolt Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks pakutud Ursula von der Leyen (EPP), kes on hetkel Saksamaa kaitseministriks.

Euroopa Parlamendi presidendi valimise esimene voor lõppes tulemuseta

Euroopa Parlamendi presidendi valimise esimene voor kolmapäeval Strasbourg'is täiskogu istungil lõppes tulemuseta, sest ükski neljast kandidaadist ei saanud absoluutset häälteenamust, ütles eelmise koosseisu president Antonio Tajani.

"Keegi kandidaatidest ei kogunud absoluutset häälteenamust, jätkame teise vooruga," ütles Tajani esimesest voorust kokkuvõtet tehes.

Absoluutne enamus oli vähemalt 332 häält.

Enim hääli (325) kogus sotsiaaldemokraatide kandidaat, itaallane David-Maria Sassoli.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni kuuluv tšehh Jan Zahradil sai 162 häält, Saksa roheliste esindaja Ska Keller 133 ja vasakjõudude fraktsiooni GUE/NGL esindaja hispaanlanna Sira Rego 42 häält.

Teise vooru võitis Sassoli

Euroopa Parlamendi presidendiks valiti kolmapäeval teises voorus itaallane David-Maria Sassoli.

63-aastane endine ajakirjanik juhib europarlamenti järgmised kaks ja pool aastat. Kokkuleppe järgi võtab seejärel Sassolilt ameti üle Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni juht Manfred Weber.

Sassoli kuulub sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni (S&D) ja olnud europarlamendi liige alates 2009. aastast.

Esimeses voorus oli Sassolil S&D ning EPP toetus. Sassoli sai enamuse enda selja taha teises voorus, kus ta kogus 667 võimalikust häälest 345.

Konservatiive esindav tšehh Jan Zahradil sai 160 häält, Saksa roheliste liider Ska Keller 119 ja Hispaania vasakpoolsete kandidaat Sira Rego 43 häält.

See tähendab, et europarlamendi juhi positsioon püsib Itaalia poliitiku käes.

Sassoli eelkäija Antonio Tajani kuulub aga kristliku demokraadina EPP ridadesse.

"Teie kõrval seisab tugev Euroopa Parlament," ütles EPP fraktsiooni juht Weber.

Sassolist kui kaine pilguga intellektuaalist ei ole loota liitlast praegu Itaaliat valitsevale populistide ja paremäärmuslaste koalitsioonile.

Sassoli sündis 30. mail 1956. aastal Firenzes, õppis poliitikateadust ning alustas seejärel tööd ajakirjanikuna. 

Ta läks 1992. aastal tööle riiklikku ringhäälingusse RAI ning ametiredelil edasi liikudes sai temast uudisteankruna tuttav nägu, kes igal õhtul miljonitele itaallastele televiisorist vastu vaatas. Hiljem sai ta RAI asedirektoriks.

2009. aastal astus Sassoli Demokraatlikku Parteisse (DP), mis oli äsja moodustatud endise Rooma linnapea Walter Veltroni vasakpoolsete ja vasaktsentristide liidust.

Avalikus elus tuntud tegelasena valiti ta 400 000 häälega Euroopa Parlamenti.

Sassolist sai DP europarlamendi rühma juht ning ta tegi ka katse saada Rooma linnapeaks, kuid pidi Ignazio Marinole alla vanduma.

2014. aastal valiti ta europarlamenti tagasi ning temast sai parlamendi eelarve ja Vahemere poliitika asepresident. Ta on ka Sassoli-Dijksma Euroopa raudtee reformi autor.

"Ma ei ole ajakirjanikukarjääri täielikult hüljanud. Teen ikka veel aktiivselt koostööd mitmele päevalehele ja ajakirjale," kirjutab Sassoli oma kodulehel.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: