Eelnõu poolt hääletas 332 ja vastu 83 rahvasaadikut. Tähelepanuväärne on ka see, er riigiduuma opositsioon, mida Putini Venemaal on sageli kutsutud "lojaalseks opositsiooniks", on olnud eelnõu vastu sõna võttes olnud tavapärasest häälekamad. Eriti sõnakas on olnud Kommunistlik Partei, vahendasid Meduza, Reuters jt.

Nüüd vajab see veel parlamendi ülemkoja ehk föderatsiooninõukogu heakskiitu ning siis ka president Vladimir Putini allkirja. Föderatsiooninõukogu peaks eelnõud arutama 3. oktoobril.

Eelnõud on pärast esimest lugemist mõnevõrra muudetud ning sinna on sisse viidud president Putini poolt reformi "pehmendamiseks" mõeldud muudatused.

Kui peaminister Dmitri Medvedevi poolt välja käidud esialgne ettepanek oli näiteks tõsta pensioniiga meestel 65. ja naistel 63. eluaastani, siis nüüdses eelnõus on need vastavalt 65. ja 60. eluaastat.

Praegu saavad Venemaa mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt. Pensioni suurus on keskmiselt 14 000 rubla kuus ehk umbes 190 eurot.

Tegemist oleks esimese pensioniea tõusuga Venemaal pea 90 aasta jooksul ning plaan on ühiskonnas pälvinud mõnevõrra haruldaselt laia kriitikat võimu aadressil. Samuti on valitsuse plaan mõjutanud negatiivselt Putini enda reitingut - viimase nelja aasta madalaim - ja seda hoolimata sellest, et ta üritas sellel teemal rääkimist pikka aega vältida.

Kriitikuid pole eelnõusse lisatud muudatused siiski lepitanud ning ka teise lugemise eel leidis aset meeleavaldusi ja protestiaktsioone, mille raames võimuesindajad ka protestijaid kinni pidasid.