"Kahtlemata on võimalik minna edasi peatänava projekteerimisega. K-Projekt on teinud ettepanekud, mida projektis teha, et tagada ühistranspordiliiklus vähemalt samal tasemel kui praegu või paremal tasemel. Need muudatused tuleks projekti sisse viia, sellisel moel on võimalik varem paika pandud ajakavaga edasi liikuda," märkis ta.

Männi sõnul on üpris selge, et linnavõim on otsustanud kergliikluse eelistamisest taganeda. "Jah, tänast (kolmapäevast - toim.) pressikonverentsi kuulates jäi küll selline mulje. Põhjusi tuleb otsida sellest, et suunda jalakäijasõbralikule ja majanduslikult edukamale Tallinnale on otsustatud edasi lükata," rääkis ta.

Mänd märkis, et Tallinna kesklinn ei kannata enam välja autostumise kasvu. "Linn peab hakkama piirama autoliiklust kesklinna suunal ja kõik uued projektid peavad olema sellele eesmärgile allutatud," ütles ta.

Võidutöö arhitekt: peatänava lahendus kõlbab ka viie aasta pärast

Võidutöö "Kevad linnas" üks autoritest Toomas Paaver ütles ERR-ile, et töö, mida arhitektid aastaid tegid, tugines linna poolt antud lähteülesandele.

"Mulje, mis (kolmapäevasest) pressikonverentsist jäi, oli, et linn on hakanud omaenda lähteülesandes kahtlema. Seda arutati juba enne arhitektuurikonkursi toimumist, et kas põhimõtteline lahendus, et trammid ja bussid ühel ühistranspordirajal, et kas see töötab. On järeldusele jõutud, et see on kõige optimaalsem lahendus," rääkis ta.

Paaveri sõnul saab linn oma kavatsuste järjekorda muuta, kuid selle mõistlikkus on küsitav. Ka Estonia puiestee, Rävala puiestee ja Laikmaa tänav Vanasadama trammiliinile vajavad samasuguseid lahendusi nagu peatänaval, kokku on Tallinnal vaja inimlikku tänavavõrgustikku. "Mis oli Kõlvarti jutus asjakohane, et linn peab tänavavõrgustikuga tegelema tervikuna. See pole ühe ehitusprojekti arhitektide, vaid linna enda töö," ütles Paaver.

Paaveri sõnul ei mõistnud ta aga linnavalitsuse kolmapäevasel pressikonverentsil kõlanud väidet, et võidutöö põhjal koostatud eskiislahendus muudab mõnes kohas Narva maanteel jalakäijatele olukorra halvemaks.

"Narva maanteel ei ole kuidagi võimalik jalakäijatele ruumi halvemaks teha. See on ebaõiglane väide. Praegu on seal kitsukesed kõnniteed, kus on kõigil halb olla, seda ei ole võimalik halvemaks teha," ütles ta.

Arhitektide liit: loodetavasti ei peata linnavõim peatänava projekti

Arhitektide liit soovitab Tallinna uuel linnapeal ja uuel linnaplaneerimise ameti juhil eelneva linnavalitsuse poolt veetud peatänava projekti teostada, vastasel korral liiklusprobleemid süvenevad ja linnakodanik võõrdub oma linna südamest.

Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koovi sõnul peaks kesklinn olema kaasaegne ja inimsõbralik elukeskkond ning uue peatänava väljaehitamine viiks meid sellele palju lähemale, muutes Tallinna euroopalikumaks linnaks.

"Peatänava idee käivitamise ning suure arhitektuurikonkursi eduka läbiviimisega tegi endine linnapea Taavi Aas suure sammu pealinna viimisel 21. sajandisse. Pealinna peatänava projekti edasilükkamine tähendaks sammu vastassuunas. Kesklinn tuleks anda linnaelanikele tagasi ning sellele aitakski kaasa nutikas ja kaasaegne peatänava lahendus. Kesklinn peaks olema sihtkoht, mitte läbisõiduhoov," ütles Koov.

Peatänava projekti ebamäärase tulevikuga jääks Tallinn sisuliselt ainsaks Eesti linnaks, kes loobuks Eesti vabariigi 100. aastapäevale kingitusena mõeldud projektist "Hea avalik ruum", millega uuendatakse 2020. aastaks 15 linnakeskust ning mis on hetkel hoogsalt arenemas linnades üle Eesti, märkis liit pressiteates.

"Leiame, et edukalt läbiviidud peatänava konkursi tulemuseks on hea, kvaliteetne ja teostatav projekt. Tuleb usaldada endiste linnajuhtide otsuseid ja valikud ning loodame, et uus linnapea ja uus linnaplaneerimise ameti juht ei lähe ajalukku peatänava peatamisega, vaid võtavad peatänava projekti oma auasjaks ning lähiaastate töö põhiliseks väljakutseks, mis loob Eesti pealinnale väärika ja eeskujuliku avaliku ruumi," ütles Katrin Koov.