"Teise samba vabatahtlikuks muutmise mõju sõltub paljuski sellest, millisel kujul seda täpsemalt plaanitakse ellu viia – näiteks sellest, kui lihtne on juba pensionifondidesse kogutud raha sealt kasutusse võtta. Sellise muutuse üheks suurimaks ohuks lähiaastatel on see, kui pensionifondides olev raha võetaks suures mahus kohe kasutusse," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

"Tuginedes viimaste aastate majapidamiste ja ettevõtete käitumisele ning majandusseostele, mis ilmselt küll sedavõrd suure muutuse korral ise ka muutuksid, võib see esimestel aastatel kaasa tuua umbes poolteise protsendi võrra kiirema majanduskasvu, ühe protsendi võrra kiirema inflatsiooni, umbes viis protsenti kiiremini kasvavad kinnisvarahinnad ja ka umbes kaks protsendipunkti SKP-st halveneva kaubandusbilansi lähiaastatel," märkis Kaasik

Sellele järgnevatel aastatel aga aeglasema majanduskasvu, koos raskustega taastada eksportivat sektorit, ütles Kaasik. "Hinnanguliselt võib majanduse maht jääda pikemaajaliselt umbes pool protsenti väiksemaks. Sellise võimaliku majanduse ülekuumenemise vältimiseks on võimalik kasutada ka muid majandust jahutavaid poliitikaid. Teha näiteks suuremaid eelarveülejääke, kehtestada majapidamistele karmimad laenutingimused või muud sarnast," märkis Kaasik.

"Eesti majandusel läheb praegu väga hästi, tööturuolukord pole kunagi nii hea olnud. Seetõttu ei suuda majandus lühikese ajaga täiendava raha survel suurenenud nõudlusele adekvaatselt reageerida ja see võib majanduse tasakaalust välja viia," lisas Kaasik. "Lühikese aja jooksul suure hulga raha majandusse lisamine tähendab ilmselt eelkõige kiiremat inflatsiooni ja kinnisvarahindade kasvu."

Majanduskasvule peaks see ajutiselt hoogu juurde andma - eelkõige saaksid turgutust ehitus, kaubandus ja muud erinevad sisemisele nõudlusele toetuvad majandusharud, rääkis Kaasik. "Majandus ilmselt ei kasva siiski samavõrra kui raha II samba fondidest kasutusele võetakse, sest osa sellest kulub sisseveetavatele kaupadele ja teenustele ning suurenenud hinna- ja palgatõusust hakkavad kaotama eksportivad ettevõtted, kelle hinnapõhine konkurentsivõime on juba niigi paljudel ettevõtetel viimasel piiri lähedal."

Kui aga pensionifondidest raha enam täiendavalt juurde ei tule, siis toimub Kaasiku sõnul korrektsioon, mille suurus sõltub paljuski sellest, kui suureks on varasemad liiasused kujunenud ja milline on meie väliskeskkond. "Võib oodata tööpuuduse kasvu, aeglasemat majanduskasvu, ilmselt ka palkade korrektsiooni, vähemalt nendes sektorites, mis varasemalt ajutisest kasvubuumist kõige rohkem osa said. Et ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel on kannatada saanud, siis ei ole ka oodata majanduse kiiret ümberorienteerumist välisturgudele – sest töö juba lõpetanud eksportivad ettevõtted ei suuda oma äri kiiresti käivitada. Seetõttu jääb kasvuvõime väiksemaks," rääkis Kaasik.

Kokku on II pensionisamba fondides üle 4 miljardi euro. Praegu ei ole veel teada, millisel kujul pensionifondide vabatahtlikuks muutumine läbi viiakse ning seetõttu on väga raske hinnata, kui palju fondidest raha kasutusse võetakse. Möödunud aasta novembris Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt tehtud küsitluses vastas natuke üle 40 protsendi pensionifondiga liitunutest, et on nõus jätkama raha kogumist teise sambasse. Raha plaanis kasutusse võtta veidi alla veerandi inimestest ja umbes veerand arvas et püüaks raha kuhugi mujale investeerida. Kui teha konservatiivne eeldus, et vaid veerand inimestest võtab II samba pensionisäästud kohe kasutusele, võib see tähendada majandusele umbes miljardi eurost rahasüsti.