Kui mugavad need (Ursula von der Leyeni tõstatatud - toim.) teemad Eesti jaoks on ja kas me oleme valmis tõsiselt rääkima näiteks naiste võrdõiguslikkusest ja kliimateemadest?

Eks me ju tegelikult olemegi Euroopa Liidus selleks, et koos ühiseid probleeme lahendada ja mis meil saab olla selle vastu, kui me saame edaspidi Brüsselist natuke rohkem tähelepanu ja toetust teemadele, kus endal võib-olla king Euroopa keskmisest natuke rohkem pigistab.

See napp häälte tulemus - kui suur probleem see on?

Esiteks, Euroopa Parlamendis ei ole klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni. Tänane tulemus ei tähenda seda, et nüüd näiteks rohelised, kes olid täna von der Leyeni vastu, jäävadki tema vastu.

Teine asi, mida tuleb arvestada, on see, et kõigepealt, enne kui ükskõik, millised Komisjoni eelnõud või algatused jõuavad Euroopa Parlamendini, peavad saama heakskiidu liikmesriikide käest. Von der Leyenil on tugev liikmesriikide tugi. Ma usun, et siin see jõudude dünaamika võib kujuneda mõnevõrra teistsuguseks kui Junckeri ajal, kes püüdis väga tugevalt toetuda just Parlamendile.

Von der Leyeni poliitika on sotsiaaldemokraatlik, ta räägib kliimast, naisõiguslusest, õiguslusest üleüldse. Samas on Euroopast üle käinud tõsine paremäärmuslik trend. Ta ei ole otsinud nende inimestega otseselt konflikti ja seda teemat väga tõsiselt kommenteerinud. Millest see kõneleb?

Ta ei ole otsinud konflikti, mis on ametisse astumiseks toetust taotleva inimese puhul tegelikult ju mõistlik. Aga ta on väga tugevalt kõnetanud või kõnelenud nende inimestega, keda me nägime ka Euroopa Parlamendi viimaste valimiste käigus, kes tulid väga jõuliselt esile - need on rohelised, keskkonnateadlikud, keskkonna pärast muretsevad inimesed. Nendega kõneles von der Leyen täna küll väga otse ja väga tugevalt. See on ka üks põhjus, miks ma arvan, et rohelised ei jää blokina teda vastustama seal parlamendis.

Tal on olnud sisepoliitiliselt palju skandaale: on öeldud, et tema doktoritöö on plagiaat, ta on toetanud internetitsensuuri, ta on toetanud ka seda, et Saksamaa ei müüks Ukrainale relvi 2015. aastal, teda on peetud venemeelseks, teda on peetud üleüldse väga nõrgaks ministriks kodumaal. Kas te ei arva, et kõik need skandaalid võiks nüüd tulla temaga koos Euroopa Komisjoni?

Väga tihti nende poliitikutega, keda tema riik saadab Euroopasse, alguses tulevad kaasa mingid kodused skandaalid. Küsiti Jean-Claude Junckerilt Luksemburgi maksutehingute kohta ja küsitakse teistelt ka.

Meie vaates Ursula von der Leyen oli Saksamaa kaitseminister siis, kui pandi teoks NATO vägede toomine Balti riikide territooriumile, Saksamaa on Leedus juhtriik ja von der Leyen juhtis seda väga kindla käega. Meie soov, et Euroopa tippametnikud mõistaksid meie piirkonna, eriti julgeolekumuresid, on von der Leyeni puhul küll täidetud.