Eesti saadikud keskendusid von der Leyeni kuulamisel eri teemadele
Euroopa Parlamendis teisipäeval peetud Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitatud Ursula von der Leyeni kuulamisel said sõna kolm Eestist valitud saadikut, kes kõik keskendusid erinevatele teemadele ning olid eriarvamusel ka tema ametisse sobivuse suhtes.
Euroopal on vaja tugevamat ja ühtsemat julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning siin peab oma pühendumust näitama ka Euroopa Komisjon. "Mul on hea meel, kui komisjoni juhiks saab inimene, kellel on arusaam sellest valdkonnast ja probleemidest, mida lahendada tuleks," rääkis fraktsiooni Uuenev Euroopa kuuluv Urmas Paet Reformierakonnast.
Paeti sõnul on von der Leyen Saksa kaitseministrina osalenud otsustes, mis on tugevdanud Euroopa kaitsevõimekust ja seda ka Ida-Euroopas. Paeti sõnul on ka oluline, et Euroopa Komisjoni uueks juhiks võib saada naine. "Toetan Ursula von der Leyenit, kuna tal on arusaam kaitse- ja julgeolekuvaldkonnast ning Euroopa ees seisvatest probleemidest," lõpetas Paet oma lühikese sõnavõtu.
Sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand tunnustas oma esinemises von der Leyeni lubadust pühenduda inimõiguste eest võitlemisele, võrdsusele ja ilma eraldusjoonteta Euroopa ehitamisele. Siiski tekitab rahulolematust valitsusjuhtide otsus Euroopa Ülemkogul mitte esitada ühelegi EL-i juhtkohtadest Ida-Euroopa poliitikuid, märkis Kaljurand. "Ma ei taha Euroopat, kus on uued ja vanad liikmed, need kellel on rohkem ja vähem häält," ütles Kaljurand. "Mida teete teie selleks, et lõhed ja eraldusjooned Euroopas ei kasvaks, vaid väheneks?" küsis Kaljurand oma eesti keeles tehtud sõnavõtu lõpus. Kaljurand ei öelnud, kuidas ta kavatseb von der Leyeni suhtes hääletada.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Jaak Madison fraktsioonist Identiteet ja Demokraatia ütles, et ei toeta von der Leyeni nimetamist, kuna tema seisukohad ei erine eriti palju Hollandi sotsiaaldemokraadi, praeguse Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi omadest. Timmermansi kandidatuuri komisjoni juhi kohale vastustasid teravalt mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.
"Olen kohtunud mõned korrad härra Timmermansiga ja tean, et Ülemkogul (, kus riigijuhid Euroopa Komisjoni juhi kandidaadid valisid - ERR) said probleemiks tema vaated ja seisukohad. Kui ma kuulasin Ursula von der Leyenit, siis pean ütlema, et erilist vahet tema ja Timmermansi vahel ei ole," ütles Madison inglise keeles peetud kõnes.
Madison rõhutas eraldi, et kõik Schengeni ühtse viisaruumiga liitunud riigid on kohustunud valvama oma piire ning seda teevad ka Ungari ja Itaalia, kes selliselt kaitsevad ka Saksamaad. Madison kutsus üles peatama inimkaubandust.
"Soovin teile edu ja loodan, et meil saab olema teine kandidaat peale teie," lõpetas Madison oma lühikese sõnavõtu.
Uuenev Euroopa fraktsiooni kuuluv keskerakondlane Yana Toom ütles "Aktuaalsele kaamerale", et von der Leyenil on head ideed, kuid need pole Eestis populaarsed.
"Mis mulle sobib tema kõnest, on see, et ta on selge föderalist. Ma ei tea, kuidas mu teised Eesti kolleegid hakkavad teda toetama, kui ta on üleriiklike nimekirjade poolt, kui ta tahab anda Euroopa Parlamendile seaduse algatamise eelnõu. Need kõik on väga head asjad minu arvates, aga need pole Eestis üldse populaarsed," rääkis Toom.
Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid otsustasid esitada Saksa paremtsentristi von der Leyeni Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks 3. juulil, loobudes europarlamendi soovitud juhtkandidaatide süsteemist ja kõigist seni avalikkuse tähelepanu all olnud võimalikest kandidaatidest.
Von der Leyeni läbiminek europarlamendis, kus ta peab saama liikmete enamuse toetuse, ei ole kindel, kuna tema vastu on roheliste fraktsioon, väidetavalt ka paljud sotsiaaldemokraadid ning euroskeptilised saadikud.
Hääletus von der Leyeni kinnitamise üle algab teisipäeva õhtul kell seitse ning kuna see toimub pabersedelitega, võtab tulemuse selgitamine arvatavalt umbes kaks tundi.
Toimetaja: Mait Ots, Epp Ehand, Merili Nael