Kui varasemalt oli Euroopa Parlamendi pressiteenistus teatanud, et kolmapäeval toimub Simsoni ja rumeenlasest volinikukandidaadi Ioan Mircea Pascu kuulamine komisjonijuhtide koosolekul (CCC) ning neljapäeval nende hääletamine plenaaristungil, siis teisipäeval avaldatud uues päevakorras ei mainita enam komisjonijuhtide koosolekut ning neljapäevane hääletus plenaaristungil on tähistatud märkega (võimalik), mis tähendab, et see võib ka ära jääda.

Kadri Simson kinnitas teisipäeva õhtul, et tema kuulamine Euroopa Parlamendis lükkub edasi.

"Tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis toimunud ebaõnnestunud esimehe valimine tähendab seda, et minu kuulamine Euroopa Parlamendis lükkub minust sõltumatutel asjaoludel edasi. Muidugi lootsime, et kuulamine ja sellele järgnev Euroopa Parlamendi hääletus toimuvad sellel nädalal, kuid kahjuks läks teisiti. Kui otsida midagi positiivset, siis nüüd jääb mul rohkem aega kuulamisteks ette valmistuda," rääkis Kadri Simson.

Simson lisas, et tema kuulamine toimub esimesel võimalusel, mil Euroopa Parlamendi Komisjonide esimeeste konverents saab koguneda. See võib toimuda järgmisel nädalal, kuid võib lükkuda ka septembrisse.

"Ettevalmistused kuulamiseks on igal juhul alguse saanud ning mul on hea meel, et mul õnnestus juba täna ja ka eile kohtuda mitmete mõjukate Euroopa Parlamendi liikmetega ning ka tänaste volinikega ning luua positiivseid kontakte ja selgitada enda vaateid," ütles Simson.

Kui tavapäraselt kuulab volinikukandidaate Euroopa Parlamendi see komisjon, mille valdkonda jääb uue voliniku tööpõld, siis Simsonile ja Pascule Euroopa Komisjoni lahkuv president Jean-Claude Juncker enam portfelli ei andnud. See tähendab, et neid oleks pidanud kuulama ja plenaaristungile saatma komisjonide esimeeste konverents. Konverents on aga töövõimeline siis, kui kõigi parlamendikomisjonide juhtkond on valitud, kuid tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjon ei suutnud ei eelmisel nädalal ega ka esmaspäeval omale juhti valida, kuna Poola endine peaminister Beata Szydlo kandidatuur on kaks korda sellele kohale tagasi lükatud.

Järgmiseks võimaluseks volinike kinnitamisel peaks olema fraktsioonijuhtide koosolek ehk niinimetatud presidentide konverents, mis peaks kandidaate arutama neljapäeva hommikul, kuid seni teadaolevalt ei ole nende kohtumist kokku lepitud.

Pärast fraktsioonijuhtide heakskiitu saadetaks volinikukandidaadid Euroopa Parlamendi täiskogu ette, kus hääletused pidid esialgsete plaanide kohaselt toimuma neljapäeval kella 11-13 vahel kohaliku aja järgi. Kandidaatide läbiminekuks on vaja antud häälte enamust.

Kui hääletust neljapäeval ei toimu, siis järgmine võimalus seda korraldada on alles septembri keskel, kui europarlament pärast suvepuhkust uuesti kokku tuleb. See tähendab, et ka Simson ja Pascu ei saa enne seda Euroopa Komisjoni liikmeteks.

Eesti valitsus saatis 8. juulil Euroopa Komisjonile ametliku kirja, milles esitas Simsoni Eesti kandidaadiks Euroopa Parlamenti valitud Andrus Ansipist vabaks jäänud voliniku kohale. Juncker oli varasemalt palunud Euroopa Liidu Nõukogult otsust, et riigid ei hakkaks oma ametiaega lõpetavasse Komisjoni mõneks kuuks uusi volinikke nimetama, kuid riigid lükkasid selle ettepaneku esmaspäeval tagasi.

Veel eelmisel nädalal oli Simson avaldanud pärast kohtumist Junckeriga ja temalt heaksiidu saamist lootust, et tal õnnestub osaleda juba 24. juulil toimuval Euroopa Komisjoni istungil.

Junckeri juhitud Komisjoni ametiaeg lõppeb 31. oktoobril.

Teisipäeva õhtul Euroopa Parlamendis toimuval hääletusel selgub, kas Euroopa Komisjoni uueks presidendiks saab Ursula von der Leyen.