Kokku andsid Euroopa Parlamendi saadikud 733 häält ning valituks osutumiseks oli vaja 374 häält.

Von der Leyeni poolt hääletas 383 saadikut, vastu 327 saadikut. Erapooletuks jäi 23 europarlamendi saadikut ning üks hääl oli kehtetu.

Strasbourg'is viibinud ERR-i korrespondent Epp Ehand rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud kommentaaris, et hääletustulemus näitab, et toetus von der Leyenile oli ülinapp ja see omakorda tähendab, et toetus talle poliitikate läbiviimiseks on habras.

"Ta võis täna küll saada heakskiidu, aga tal võib olla väga raske oma poliitikat ellu viia," märkis Ehand.

Von der Leyeni teisipäevane kuulamine europarlamendis näitas Ehandi sõnul aga seda, et ta on oluliselt "rohelisem" ja sotsiaalsem kui siiani on harjutud Euroopa Komisjoni presidendilt kuulma. Teisalt on ta väga suur Euroopa Liidu ühtsuse pooldaja.

"Eesti poolt vaadates võib ka küsida, kui mugav ta meie jaoks on, sest paljud küsimused, mille ta tõstatas /.../, võib-olla ei ole olnud seni Eesti jaoks peavoolupoliitikas suured teemad," lisas Ehand.

Von der Leyen lubas kaitsta Euroopa Liitu ja keskkonda

Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyeni lubas teisipäeval Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel võidelda Euroopa Liidu tugevdamise ja ühtsuse eest ning reformida selle otsustusmehhanisme. Ta pidas ka võimalikuks Brexiti tähtaja edasilükkamist ja kutsus üles saavutama Euroopa kliimaneutraalsus 2050. aastaks.

"Igaüks, kes soovib ühtset ja tugevat Euroopat, leiab minus kirgliku kaasvõitleja," ütles von der Leyen ning lisas, et need, kes soovivad Euroopat lõhestada ja nõrgestada ning võtta Euroopalt tema väärtused, saavad tema näol endale kibeda vastase.

Von der Leyen, kes on sündinud ja kasvanud Brüsselis, kus tema isa töötas Euroopa Liidu ametnikuna, ütles, et enne, kui ta sai aru, et on sakslane, pidas ta ennast juba eurooplaseks. Ta võrdles Euroopat armastusega, mis ei pruugi kasvada suuremaks kui see oli armumisel ajal, kuid süveneb ja muutub sügavamaks.

Seitsme lapse ema von der Leyen kirjeldas, kuidas ta võttis oma koju teismelise Süüria pagulase ning rääkis, kuidas nooruk õppis saksa ja inglise keelt. "Ta on inspiratsiooniks meile kõigile, ning soovib oma koju tagasi minna," ütles von der Leyen. Senine Saksa kaitseminster ütles, et on korduvalt külastanud konfliktidest haaratud Lähis-Ida ning kinnitas, et sealsed inimesed soovivad sinna "rohkem Euroopat".

Kiirendaks CO2 kärpimist

Von der Leyen lubas esimese saja päeva jooksul uues ametis käivitada kursi, mis viiks aastaks 2050 Euroopa Liidu muutumisele süsihappegaasi mitte emiteerivaks regiooniks. "Ma soovin, et Euroopa oleks esimene maailmajagu, mis 2050. aastaks muutuks kliimaneutraalseks," ütles ta.

"Ma esitan oma esimesel sajal päeval ametis rohelise kursi Euroopale. Ma esitan Euroopa esimese kliimaseaduse, mis kehtestab 2050. aasta eesmärgi seadusena," ütles von der Leyen Euroopa Parlamendi täsikogu ees.
Sellega seoses soovis ta ka EL-i senise eesmärgi - vähendada CO2 heitmeid 2030. aastaks 40 protsenti tõstmist 50 või isegi 55 protsendi peale.

Von der Leyen leidis ka, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja väga suures mahus investeeringuid, milleks senisest avalikust rahast ei pruugi piisata. Seepärast teeb ta ettepaneku kujundada Euroopa Investeerimispank ümber kliimapangaks, mis võimaldaks järgmise kümnendiga täiendavalt investeerida üks triljon eurot.

Eesmärgi saavutamiseks tuleb aidata ka regioone ja töötajaid, kelle jaoks üleminek võib tähendada raskeid otsuseid, ning selleks võiks luua üleminekufondi, ütles von der Leyen.

"Igaüks meist ja iga majandussektor peab panustama, alates lennundusest kuni meretranspordini, kuni selleni, kuidas igaüks elab ja reisib," rääkis kandidaat.

Uued algatused rändeteemadel

Von der Leyen lubas esitada täiesti uued ettepanekud rände ja asüüliküsimuste lahendamiseks, mis siiani on riikide vahel osutunud ületamatuks teemaks, kuna osa riike nõuab koormuse ja EL-i saabuvate pagulaste ühtlasemat jagamist riikide vahel, teised aga keelduvad sellest.

Samas rõhutas ta vajadust tegeleda üle Vahemere saabuvate põgenikega, et need ei hukkuks merel, kuid samas peab võitlema ka inimkaubandusega. "Ma olen teadlik, kui lõhestav see küsimus on," lisas von der Leyen.

Von der Leyen sooviks ka kiirendada Euroopa ühiste piirivalvejõudude suurendamist 10 000 inimeseni seni plaanitud 2027. aasta asemel juba kolm aastat varem.

Lubas kaitsta õigusriiki

Von der Leyen lubas kompromissitut võitlust õigusriigi reeglitest kinnipidamise nimel, öeldes, et selles ei saa olla ega ka ei tule kunagi mingeid kompromisse. Ta lisas, et toetab täielikult ideed üle-Euroopalise õigusriigi tagamise mehhanismi kehtestamiseks, kuid lisas, et see peab tulema täiendavalt praegu kehtivatele instrumentidele. "Õigusjumalanna on pime, ta kaitseb õigusriiki kõikjal, kus seda rünnatakse," lisas von der Leyen.

Brexitit võib veelgi kaugemale lükata

Von der Leyen ütles, et kui ta saab Euroopa Komisjoni presidendiks, on ta valmis Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) tähtaega veelgi pikendama, kui selleks on olulised põhjused. Ta rõhutas, et rahu hoidmine Iirimaal ja Euroopa Liidu kodanike õiguste kaitsmine on tema prioriteedid.

Rohkem sotsiaalset Euroopat

Komisjoni presidendikandidaat rääkis ka vajadusest suurendada EL-i kodanike sotsiaalset turvatunnet. Kõrvuti Euoopa majandus- ja rahaliidu süvendamisega võiks luua Euroopa töötuskindlustusfondi, mis aitaks kaitsta töötajaid ja vähendaks koormust riikide eelarvetele, kui neid tabavad välised šokid.

Samuti soovib von der Leyen Euroopa Liidus õiguslikku instrumenti, mis tagaks, et iga töötaja saaks vähemalt sellist palka, mis tagaks väärika äraelamise.

Samuti võiks tema hinnangul suurendada erinevaid võimalusi sotsiaalselt raskes olukorras laste aitamiseks.

Euroopa Liidu reformist

Von der Leyen lubas reformida Euroopa Parlamendi algatatud esikandidaatide süsteemi, mille kohaselt peaks Euroopa Komisjoni presidendiks tõusma Euroopa Parlamendi valimistel enim kohti saanud fraktsiooni kandidaat. Tema ise selliselt oma kohale ei saanud, kuna riigijuhid, kes komisjoni presidendikandidaadi esitavad, ei valinud sellele kohale ühtegi esikandidaati. "Me peame muutma selle laiemale valijaskonnale paremini nähtavaks," ütles ta ja lisas, et Euroopa demokraatia täiendamiseks tuleks tegeleda riikidevaheliste valimisnimekirjadega.

Samas pakkus von der Leyen välja idee käivitada kaheaastane Euroopa tuleviku konverents, et kaasata aruteludesse ka EL-i kodanikud.

Von der Leyen lubas ametisse saades kolmekordistada üliõpilasvahetuse programmi Erasmus eelarvet.

Samuti lubas ta saavutada Euroopa Komisjoni volinike hulgas täieliku soolise tasakaalu. "Me esindame poolt rahvastikku. Me tahame oma osa," ütles ta aplausi saatel.

Von der Leyen leidis ka, et Euroopa Liit peaks ühinema Istanbuli konventsiooniga, mille riigid on sõlminud naistevastase ja koduvägivallaga võitlemiseks.

Von der Leyen lõpetas oma kolmes keeles - prantsuse, saksa ja inglise keeles - peetud kõne loosungiga Elagu Euroopa!, mida ta kordas samuti kolmes keeles.