Tiiu Treier: eestlased teel kosmosesse
Me ei tea, millal esimene eestlane kosmosesse lendab, aga küllap see juhtub õige pea, sest kosmos muutub aasta-aastalt aina ligipääsetavamaks. Kosmos ei ole enam "kosmos", kirjutab Tiiu Treier.
Millal lendab esimene eestlane kosmosesse? See on üks küsimustest, millele Eesti Kosmosebüroo tihti vastama peab. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) alla kuuluv Eesti Kosmosebüroo inimesi kosmosesse ei vii, kuid tegutseme selle nimel, et Eesti oleks edukas kosmoseriik.
Kõige olulisem eeldus Eesti kosmoseriigiks olemisele on see, et Eesti on alates 2015. aasta septembrist Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liige. Tänu ESA liikmelisusele saavad meie ettevõtted ja ka ülikoolid teha kõrgtehnoloogilist arendustööd koostöös maailma ühe suurima kosmoseagentuuriga.
EAS-i Eesti Kosmosebüroo peamine eesmärk on saada Eesti ettevõttetele lepinguid Euroopa Kosmoseagentuurist ja kasvatada seeläbi innovatsioonivõimekust. Seni oleme selles osas edukad olnud ning saanud oma majandusüksustele suuremas summas lepinguid kui ise ESA-le sissemakseid oleme teinud.
Kuna meie liikmelisus on olnud suhteliselt lühike ning kõrgtehnoloogilise innovatsiooni puhul kestavad arendustegevused aastaid või isegi aastakümneid, siis on ka kosmoseagentuuri liikmeks olemise otsest mõju majandusele veel raske hinnata.
Küll aga on meil juba mitmed edulood, mille üle saame uhkust tunda. Näiteks rahvusvahelises kosmosejaamas kasutatakse praegu eestlaste loodud kõrgtehnoloogilist seadet nimega müomeeter, mis mõõdab astronautide lihaste seisundit.
Eesti superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies muutus tänu lepingule ESA-ga ka investorite silmis usaldusväärsemaks ning viimase eduloona saab välja tuua Dateli loodud toote Sille, mis mõõdab satelliitidelt saadud info põhjal oluliste infrastruktuuride kerkimisi ja vajumisi ennetamaks katastroofe. Loodame, et edulugusid toob ka 2017. aastal avatud kosmose äriinkubaator, kus inkubeerib juba kaheksa ettevõtet.
Selleks, et meil need edulood tekiksid ja edulugudega kaasneksid ka ettevõtete majanduslik edu, on vaja teha pidevat tööd nii ESA kui ka ettevõtete suunal. Ettevõtetele pakume abi ESA-ga lepingu sõlmimiseks.
Koos oma partneritega leiame neile sobivad hanked, aitame neid pakkumiste tegemisel ja kuna kosmose projektid on tihtipeale suured, siis ka konsortsiumite moodustamiseks teiste ettevõtetega kontakti luua.
Viimasel ajal teeme kosmosebüroos tööd Eesti küberkaitsefirmade kosmosevaldkonda viimiseks. Aina suurenevate satelliitidelt pärinevate andmemahtudega kaasnevad mitmed küberohud, mida meie tugev küberkaitsesektor saaks maandada.
Guardtime on juba ESA-ga lepingu sõlminud, et tagada blockchain-tehnoloogiat kasutades kaugseire andmete terviklikkus.
Tulenevalt ka sellest, et Eesti on rahvusvaheliselt tuntud kui edumeelne digimaa, toimus juunis EAS-i Eesti Kosmosebüroo ja ESA koostöös ettevõtetele suunatud rahvusvaheline konverents Digital Engineering Working Days, mille käigus keskenduti kolmele teemale: digitaalne inseneeria, tehisintellekt ja küberturvalisus. Üritusel osales 130 inimest 22 erinevast riigist.
Meie jaoks oli eesmärk saada tähelepanu oma ettevõtetele ja viia nad kokku oluliste võtmeisikutega ESA-st ja suurtest süsteemiintegraatoritest (nagu Airbus ja Thales). Lisaks oli eesmärk saada ka Eesti ettevõtetele huvitavad teemad ESA hangete nimekirja. Kuigi selle nimel alles töö jätkub, võib juba nüüd öelda, et diskussioonis oleme aktiivselt sees ja ettevõtted on tihedalt kaasatud.
Me ei tea, millal esimene eestlane kosmosesse lendab, aga küllap see juhtub õige pea, sest kosmos muutub aasta-aastalt aina ligipääsetavamaks. Kosmos ei ole enam "kosmos". See on rohkem me ümber kui me aimatagi oskame. Kui tihti sa näiteks oma telefonis navigeerimisrakendusi kasutad? Kuna kosmos on meile ligipääsetav, siis on ka ärivõimalused selles valdkonnas käegakatsutavad.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel