"Gregoretti oli öösel Augustas ankrus, nagu see on sõjaväealusele kohane. Nüüd peab EL tegutsema, sest ränne on kogu maailmajagu puudutav küsimus," ütles oma avalduses transpordiminister Danilo Toninelli.

Itaalia patrullid korjasid neljapäeval üles umbes 140 migranti, kes olid paatidega Liibüast oma teekonda alustanud, ja toimetasid nad rannavalvelaevale Bruno Gregoretti.

Operatsioon leidis aset samal päeval, kui veel vähemalt 115 migranti uppus laevaõnnetuses Liibüa lähistel. Tegemist oli tänavuse ohvriterohkeima tragöödiaga Vahemerel, vahendas Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM).

Mitmed Gregoretti pardal olnud migrandid on juba toimetatud arstide järelevalve alla, sealhulgas seitsmendat kuud lapseootel naine, tema kaks last ja partner. Teisi migrante, nagu laeva meeskondagi, maale ei lubata.

Itaalia siseminister Matteo Salvini kordas, et pagulased enne aluselt ei pääse, kuni Euroopa riigid soostuvad neid vastu võtma.

Ühtlasi asepeaministri ametit pidav Salvini on võtnud karmi hoiaku merel päästetud ja Itaaliasse toimetatud pagulaste suhtes. Tema sõnul kannab Itaalia selles kriisis ebaõiglast koormat.

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles nädala eest, et 14 EL-i riiki leppisid kokku plaanis Vahemerel päästetud migrantide ümberjagamiseks. Kaheksa riiki on seejuures lubanud osaleda selles aktiivselt. Ettepanek vihastas Salvinit, sest selle kohaselt lubataks migrantidel endiselt maabuda Itaalias. Tema sõnul rõhutas lepe nõudmist, et Itaalia jääks endiselt Euroopa pagulaslaagriks.

Itaalia mereväe endine ülem Giuseppe De Giorgi, kes käivitas 2013. aastal päästeplaani Mare Nostrum, kiitis Gregoretti meeskonda, kes kõigest hoolimata järgis auga oma kohust mereväelastena kaitsta elusid merel.

Augustis 2018 veetis 150 inimest Itaalia rannavalvealuse Diciotti pardal üle nädala, kuni kokkulepe Itaalia kiriku, Albaania ja Iirimaa vahel neil maale astuda lubas.