Siseminister Mart Helme (EKRE) sõnul on rändepoliitikas Eesti seisukohalt oluline hoida rändevood kontrolli all.

"Esmatähtis on ebaseadusliku rände ennetamine ja ebaseaduslikult riigis viibivate inimeste kiire ja tõhus tagasisaatmine," märkis Helme kolmapäevases pressiteates.

Samal ajal rääkis Soome siseminister Maria Ohisalo (Roheline Liikumine) teisel pool Soome lahte ajakirjanikele vajadusest lisada solidaarsust ka põgenike vastuvõtmisel. Ohisalo sõnum oli, et Vahemere äärsed EL liikmesriigid ei tohiks jääda rändetulvaga toimetulemisel üksi ning et Euroopa Liidu praegune eesistujamaa Soome kavatseb koguda liikmesriikidest rühma, kes on valmis "koos vastutust kandma" ehk sisuliselt Vahemerest päästetavaid põgenikke vastu võtma.

Soome ise on otsustanud kolme viimase nädala jooksul, et võtab vastu kokku 13 põgenikku. Osa neist on pärit migrantide päästmisele spetsialiseerunud laevalt Sea Watch 3, mida Itaalia on keeldunud oma sadamatesse lubamast. Osa Soome võetavatest migrantidest on aga Maltalt, mis on äganud kasvava rändetulva käes.

"Vahemerel on ainuüksi sel aastal uppunud või kaduma läinud sadu inimesi. Meie ülesanne eurooplastena on tagada, et keegi ei saa Vahemerel surma," ütles Ohisalo eile Soome rahvusringhäälingule Ylele.

Samal ajal tuleb tema hinnangul hoolitseda selle eest, et migrandid ei peaks pärast laevadele päästmist enam täiendavalt kannatama, vaid pääseks maale kiiresti ning inimväärikust austaval moel.

"Meil on vaja otsingu- ja päästetegevuse järgset püsivat süsteemi, mis põhineb jagatud vastutusel ning millesse on kaasatud piisav hulk liikmesriike," nentis Ohisalo esmaspäeval siseministeeriumi pressiteates.

Eesti aga ei taha taolises süsteemis osalemisest kuuldagi.

"Eesti on valmis kaasa rääkima võimaliku abi osutamisele rände lähteriikidele, kuid rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmine peab jääma vabatahtlikuks," leidis Mart Helme eile.

Helme põhjendas nende sõnadega ka eemalejäämist kolmapäevaselt EL siseministrite õhtusöögilt, kus Vahemere kaudu Euroopa Liitu pürgijate ümberpaigutamist arutati.

Eesti siseministeeriumi pressiteates räägiti õhtusöögist kui Saksamaa ja Prantsusmaa initsiatiivist, kuigi tegemist on vähemalt sama palju Soome algatusega, mille edendamise siseminister Maria Ohisalo endale südameasjaks on võtnud.

ERR-i küsimusele, millised riigid on tema hinnangul migrantide ümberpaigutamiskava suurimad vastased, vastas Ohisalo, et ei soovi kellelegi vastanduda.

"Ma ei vasta praegu Soome siseministrina, vaid eesistujariigi esindajana, öeldes, et meie ülesanne on leida ühisosa ning koguda küsimuse lahendamiseks võimalikult lai koalitsioon," märkis Ohisalo.

Üks avalikest vastastest oli neljapäeval Helsingi Finlandia hallis peetud mitteametlikul kohtumisel Itaalia siseminister Matteo Salvini (Lega). Tema sõnul peaks EL liikmesriigid rohkem panustama põgenike tagasisaatmisse.

"Lisaks sellele peaks kavandatavas süsteemis eristama põgenike päästmise merelt nende organiseeritud vedamisest Euroopasse," nõudis Salvini.

Ka Malta suhtus tegevuskava praegusesse versiooni reserveeritud. Nii Itaalia kui ka Malta ei taha aktsepteerida põgenike vastuvõtusadamate rajamist nende territooriumile – hoolimata sellest, et plaani kohaselt jagataks põgenikud sealt süsteemiga liitunud riikidesse laiali.

Hetkel on veel teadmata, millistel alustel (rahvaarv, juba olemaolevate immigrantide hulk, sisemajanduse kogutoodang) põgenike jaotus käima hakkaks.

Salvini nõudis neljapäeval Helsingis, et põgenikke jagataks laiali ka nendesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, mis seni on keeldunud neid vastu võtmast.

Euroopa Komisjoni rändevoliniku Dimitris Avramopoulose sõnul kavatsetakse uut taagajagamismehhanismi arutada juba esmaspäeval Pariisis.