Väikelinnade üüriturg on taas aktiivne mitmel põhjusel. Näiteks toob Viljandi Arco vara büroo juht ja kutseline maakler Aime Opermann välja, et piirkonnas asub mitu suurt ettevõtet, kus töötab inimesi erinevatest Eestimaa paikadest. Samuti mängib Opermanni sõnul rolli see, et noored pered ei saa alati pankadelt nii suurt laenu nagu korteri ostmiseks vaja läheb.

"Viimasel ajal ma olen vaadanud seda, et üürikorterid lähevad kaubaks mõne tunniga ja läheb nii remontimata kui ka remonditud. Loomulikult valitakse parema meelega remonditud korter või renoveeritud, aga kui ma vaatan, et Viljandimaal pakkumiste hulk on ainult paarkümmend korterit, siis tegelikult võetakse peaaegu kõike," rääkis Opermann ERR-ile.

Opermann lisas, et paljud Viljandimaa üürikorterite pakkumised ei jõua tihtipeale kinnisvaraportaalidessegi, sest maakleritel on ootejärjekorras kliente, kellele tehakse otsepakkumine kohe, kui turule mõni vaba üüritav eluruum tulemas on.

Kui võrrelda üürikorterite hindasid, siis need on nii Opermanni kui ka Uus Maa kinnisvarabüroo kutselise kinnisvarahindaja Mari Lemberi sõnul Viljandis ja väikelinnades üldisemalt madalamad kui Tallinnas ja Tartus. Näiteks kahetoalise, hea asukohaga renoveeritud korteri üürihinnaks Viljandi linnas ütleb Lember järgneva: "No ütleme, selline keskmine üürihind jääb sinna 200 ja 300 euro vahele, on ka kallimaid korteri üürihindasid, aga võib olla ka odavamaid – hästi palju sõltub üürikorterite puhul, nii nagu ka ostumüükide puhul, korterite seisukorrast."

Teistes Eesti väikelinnades, näiteks Põlvas, Võrus ja Valgas on Arco Vara kutselise kinnisvarahindaja Reet Värniku sõnul sarnane olukord Viljandimaaga – nõudlus ületab pakkumist ja eelkõige on üürikorteritest huvitatud just noored pered.

"Kagu-Eesti linnades kindlasti on n-ö liidripositsioon Võru linna käes, kus tegelikult võib olla nendest kolmest nimetatud maakonnast on üürikorterite järgi nõudlus kõige suurem, mis suurest nõudlusest tingituna kergitab ka neid pakkumise hindasid. Võrus selline kahe-kolmetoaline üürikorter vanemas majas keskküttega korteri puhul jääb ikkagi seal samamoodi alates 200-220 eurost, ulatub täna isegi üle 300 euro natukene," rääkis Värnik.

Põhjuseks, miks Võru, Põlva ja Valga linnades kortereid üürimiseks väga palju ei leidu, toob Värnik selle, et Kagu-Eesti keskustes on omaniku jaoks kasumlikum korter maha müüa, kui kellelegi teisele üürile anda.

"Sest ühelt poolt ei saa tõenäoliselt Valga või Põlva linnas küsida sellist üürihinda, mis omanikule annaks selle variandi, et ta jätab selle korteri endale alles ja üürib välja, tal on kommunaalid makstud ja ta teenib endale väikest lisaraha selle väljaüürimise pealt. Pigem seda varianti väikelinnades üldjuhul ei ole, seetõttu ongi mõistlikum omanikul see korter maha müüa, kui tal tõesti lähitulevikus endal seda korterit tarvis ei lähe."