Valge Maja näitas Trumpi pöördumist otseülekandena. 

Oma pöördumises mõistis Trump hukka rassismi ja valgenahaliste ülemvõimu algatused. Samuti nimetas ta massitulistamisi otsesõnu "siseriiklikuks terrorismiks", vahendasid Axios, Fox News ja CNN.

"El Paso tulistaja postitas internetis manifesti, haaratuna rassistlikkust vihast," lausus ta.

"Meie rahvas peab ühehäälselt mõistma hukka rassismi, fanatismi ja valgete ülemvõimu. Nende kurjade ideoloogiate üle tuleb võit saavutada. Vihal pole Ameerikas kohta. Viha köidab meeled, laastab meie südame ning õgib hinge," rääkis ta.

Oma varasematele Twitteri-postitustele, kus ta süüdistas massitulistamisele sobiva õhkkonna loomises uudismeediat, Trump oma ametlikus sõnavõtus ei viidanud. Samuti ei korranud ta ettepanekut, et massitulistamise vastased sammud tuleks kuidagi immigratsioonireformiga siduda.

"Need barbaarsed tapatalgud... on rünnak meie riigi vastu ja kuritegu kogu inimkonna vastu," ütles ta pöördumises rahvale.

Ta lisas, et Ühendriigid on raevunud "õeluse, vihkamise, pahatahtlikkuse, verevalamise ja terrori" pärast, mis leidis aset, kui El Pasos lasti poes maha 22 inimest ja vaid 13 tundi hiljem Daytonis veel üheksa.

Trump ütles, et käsib esmaspäeval valmistada ette eelnõu, mis tagaks massimõrvade süüdlaste kiire hukkamise.

"Täna annan ma justiitsministeeriumile suunistada koostada eelnõu, mis tagab, et inimesed, kes sooritavad neid vihakuritegusid ja massimõrvu, oleks silmitsi surmanuhtlusega, ja et see surmanuhtlus viidaks täide kiiresti ja otsustavalt ilma aastaid kestva asjatu viivituseta."

Kõnes tõi Trump üldjoontes esile neli sammu, mida tema arvates tuleks võitluses massitulistamistega astuda. Märkimisväärset relvakontrolli karmistamist nende seas ei olnud.

USA presidendi arvates tuleks esiteks parandada koostööd justiitministeeriumi, erinevate ametkondade ja ka sotsiaalmeediafirmade vahel, et märgata potentsiaalseid massitulistajaid juba varakult.

Teiseks tuleks lõpetada USA ühiskonnas vägivalla ülistamine ning Trump pidas eelkõige silmas vägivaldseid videomänge. "Pahuksis noorte jaoks on täna liiga kerge ümbritseda end kultuuriga, mis ülistab vägivalda," leidis ta.

Kolmandana tuleks Trumpi arvates läbi viia vaimset tervist puudutavate seaduste reform, et potentsiaalseid vägivallatsejaid märgata ja ravida ning neid vajadusel ühiskonnast eraldada.

Trumpi sõnul on Ühendriikide relvavägivallas pigem süüdi vaimuhaigused, mitte relvade lihtne kättesaadavus. Neid haigusi toitvat ka internet, lisas ta.

"Me peame aru saama, et internet on andnud ohtlikku väljundi radikaliseerunud ja häiritud mõistustele," lausus president.

Neljandaks tuleks kiita heaks nn punase lipu seadus, mis piiraks ohtlikuks hinnatud inimese ligipääsu tulirelvadele.

Seadusandjad "peavad tagama, et need kes kujutavad endas tõsist ohtu avalikkuse turvalisusele ei saaks ligipääsu relvadele ja kui nad saavad, siis saaks need neilt kiirelt ära võtta".

"Sellepärast olen ma teinud üleskutse punase lipu seaduseks, tuntud ka kui äärmusliku ohu kaitsemäärused," lausus ta.

Seadus, mille käis algselt välja vabariiklasest senaator Lindsey Graham, lubaks korrakaitseametitel ja sugulastel võtta ajutiselt relvad inimestelt, keda peetakse ohuks endale või teistele.

Nädalavahetusel hukkus kahes massitulistamises kokku 30 inimest

Laupäeval lasi automaadiga relvastatud mees Texase osariigis El Pasos rahvast tulvil Walmarti kaubamajas maha 22 ja vigastas 24 inimest. Vaid 13 tundi hiljem tappis Ohio osariigis Daytonis automaadiga relvastatud mees üheksa ja vigastas 27 inimest.

El Paso massitulistamises hukkunute arv tõusis esmaspäeval 22-ni, kui kaks haavatut haiglas surid, teatas politsei.

Tulistamiste järel ütles Trump, et "vihkamisel ei ole meie riigis kohta", kuid ta süüdistas vägivallas vaimuhaigusi.

"Need on tõesti inimesed, kes on väga, väga tõsiselt vaimselt haiged," lausus president, kuigi politsei ei ole seda kinnitanud. "Me peame selle lõpetama. See on meie riigis aastaid ja aastaid kestnud."

President Trump said that 'hate has no place in our country' after two mass shootings killed 29 people in Texas and Ohio pic.twitter.com/jjFXxN1qut

— Reuters Top News (@Reuters) August 5, 2019

Trump süüdistas massitulistamiste toimumises ka uudismeediat.

"Meedial on suur vastutus elude ja ohutuse eest meie riigis," säutsus Trump.

"Libauudised on andnud suure panuse vihasse ja raevu, mis on aastate jooksul paisunud. Uudiskajastus peab muutuma õiglasemaks, tasakaalukamaks ja erapooletuks, vastasel juhul lähevad need hirmsad probleemid vaid hullemaks," kirjutas ta.

Kriitikud süüdistavad Trumpi võõraviha ässitamises

Kriitikute sõnul aitas rünnakutele kaasa Trumpi immigrantide vastu suunatud retoorika, mis on toonud võõraviha poliitilisse peavoolu ja julgustanud paremäärmuslasi.

Näiteks El Paso tulistaja, 21-aastane Patrick Crusius, postitas internetti oma manifesti, kus ta räägib "latiinode invasioonist". Kahekümnest El Pasos tapetust seitse olid mehhiklased. Võimud uurivadki El Paso tulistamist kui vihakuritegu.

Eriti tuuakse Trumpi retoorika puhul esile hetke hiljutisel Florida kampaaniaüritusel, kus president tegi nalja rahva seast kostnud üleskutsega migrante tulistada. 

Trump, talking about migrants on the southern border: "How do you stop these people?"

Crowd: "Shoot them."

Trump, chuckling: "That's only in the Panhandle you can get away with that stuff."pic.twitter.com/f5BGxpJA85

— Tim O'Brien (@TimOBrien) August 4, 2019

Where could anyone get the idea that illegal immigration is an "invasion" that must be stopped? pic.twitter.com/Fe9G2vY4Sw

— Brian Klaas (@brianklaas) August 4, 2019

Otsesõnu on Trumpi El Paso juhtumis süüdistanud samast linnast pärit demokraadist presidendikandidaat Beto O'Rourke.

Poliitiku sõnul on Trump "valge natsionalist", kes õhutab USA-s rassismi ja vägivalda. Mitmed vabariiklased on O'Rourke'i aga süüdistanud soovis oma koost lagunevat valimiskampaaniat päästa ning küsivad, miks ei võiks Bernie Sandersit süüdistada näiteks massitulistamises vabariiklastest poliitikute pesapallimängu ajal.

Teine demokraadist presidendikandidaat Cory Booker süüdistas Trumpi vihakõne õhutamises ja suutmatuses paremäärmuslus selgelt hukka mõista, samas märkis ta, et tulistamisjuhtumi kui sellise eest lasub vastutus ikkagi tulistajal.

Cory Booker on latest mass shootings: "I think at the end of the day, especially because this was the white supremacist manifesto… that Donald Trump is responsible for this. He is responsible because he is stoking fears and hatred and bigotry." #CNNSOTU pic.twitter.com/k8LBA5SJi2

— State of the Union (@CNNSotu) August 4, 2019

Mittetulundusühing Center for Public Integrity toob aga välja veel ühe kriitilise detaili presidendi aadressil. Nimelt vaidlevat El Paso linnavalitsus juba pikemat aega Trumpi kampaaniameeskonnaga, et viimane tasuks sadade tuhandete dollarite eest politsei ja avaliku korraga seotud arveid, mis tekkisid seoses talvel toimunud Trumpi kampaaniaüritusega. 

City of El Paso has for months been fighting with Trump's 2020 re-election committee to pay hundreds of thousands of dollars in unpaid police & public safety bills in connection with a Trump campaign rally there this winter: https://t.co/oKSWSjzaIz https://t.co/uGce9KFEI7

— Dave Levinthal (@davelevinthal) August 3, 2019

Väljaanded Washington Examiner ja Heavy juhivad omakorda tähelepanu sellele, et Daytoni tulistaja väidetaval sotsiaalmeedia kontol esinevate postituste kohaselt oli tegu pigem vasakpoolsega - näiteks oli ta kurioossel konbel nõudnud suuremat relvakontrolli ning teatanud, et hääletaks hea meelega demokraadist senaatori Elizabeth Warreni poolt.

Trump tahab siduda relvaseaduste karmistamise immigratsioonireformiga

rump ärgitas esmaspäeval vabariiklasi ja demokraate karmistama relvaseadusi ning tegi ettepaneku siduda uued eelnõud talle südamelähedase immigratsioonireformiga.

"Vabariiklased ja demokraadid peavad kokku tulema ja looma tugeva taustakontrolli, võib-olla siduma selle seaduse hädavajaliku immigratsioonireformiga," säutsus Trump Twitteris pärast tulistamisi nädalavahetusel, mis nõudsid 29 inimelu.

We cannot let those killed in El Paso, Texas, and Dayton, Ohio, die in vain. Likewise for those so seriously wounded. We can never forget them, and those many who came before them. Republicans and Democrats must come together and get strong background checks, perhaps marrying....

— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 5, 2019

....this legislation with desperately needed immigration reform. We must have something good, if not GREAT, come out of these two tragic events!

— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 5, 2019

Väljaanne: relvakontrolli toetajate praegused ettepanekud olukorda ei parandaks

Relvakultuuri juured on Ameerikas sügaval ning tulirelvade seaduste karmistamine on riigis vastuoluline, kuigi massitulistamised on tavalised. Nädalavahetusel El Pasos ja Daytonis toimunud tapatalgud olid USA-s tänavu vastavalt 250. ja 251. massitulistamine. Massitulistamiseks peetakse USA meedia definitsiooni kohaselt sellist tulistamist, kus saab surma või viga vähemalt neli inimest.

Massitulistamistega seoses toovad väljaanded Axios ja Vox oma ülevaadetes välja kaks olulist nüanssi.

Esiteks on massitulistamised viimase 10 aasta jooksul muutunud kesmiselt ohvriterohkemaks. 10 aastat tagasi oli kõige suurema massitulistamise puhul 16 ohvrit, 2017. aasta Las Vegase massitulistamises aga hukkus 58 inimest.

Teiseks rõhutab Vox, et ka kõige ulatuslikumad praegused ettepanekud relvakontrolli vallas massitulistamisi tõenäoliselt olulisel määral ei vähendaks. Peamiseks põhjuseks on see, et ameeriklaste käes on juba praegu tohutult palju tulirelvi - kui USA elanikkond moodustab maailma elanikkonnast 4,4 protsenti, siis ligi pool maailma tsiviilisikute käes olevatest relvadest kuulub ameeriklastele. Ning samal ajal on korduvad uuringud näidanud, et relvade arvu ja relvadega sooritatud kuritegude arvu vahel on otsene seos - kui on rohkem relvi, on ka rohkem tulistamisi.

Ehk selleks, et oleks teoreetilinegi võimalus vähendada massitulistamiste arvu teiste läänemaailma riikide tasemeni, tuleks USA võimudel korjata ära ehk osta tagasi tohutul määral praegu ameeriklaste käes olevaid relvi. Selline samm on aga tänapäevase USA poliitilist ja ühiskondlikku reaalsust arvestades võimatu ehk mingit sellist kohustuslikku relvade tagasiostmise programmi nagu Austraalias 1990. aastatel praegu USA-s kindlasti toimuma ei hakka.

El Paso massitulistamises hukkunute arv tõusis 21-ni

Politsei Daytoni tulistamises rassilist motiivi tuvastanud ei ole

Uurijad pole seni leidnud ühtegi tõendit, mis viitaks, et USA-s Daytoni linnas pühapäeval toimunud massitulistamise motiiv oleks olnud rassiviha, teatas politsei esmaspäeval.

"Arvestades seda, kus me praegu oleme, siis me ei näe ühtegi viidet, et motiiviks oleks olnud rass," ütles Daytoni politseiülem Richard Biehl.

24-aastane Connor Betts tappis ööl vastu pühapäeva üheksa inimest, kellest kuus olid mustanahalised.

Tapetute seas oli ka Bettsi õde.

Biehli sõnul on raske uskuda, et Betts tappis oma õe sihilikult. Samas on raske uskuda, et Betts ei tundnud oma õde ära, kui ta tema maha lasi, lisas Biehl.