Kadri Liik: Putin ei üritanud Trumpiga maailma jagada
Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur Kadri Liik ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Venemaa president Vladimir Putin üritas hoiduda USA presidendist Donald Trumpist n-ö üle sõitmast ning ei soovinud Trumpiga Jalta stiilis maailma jagada.
Mida Trumpi ja Putini kohtumine maailma jaoks muutis?
Ma arvan, et kõige reaalsem muutus maailma jaoks on see, et ilmselt pärast tänast kohtumist taastavad Venemaa ja USA oma suhtluskanalid mitmel erineval tasandil. Ja see - kuigi meil võib olla teatavaid kahtlusi, mida seal kõige kõrgemal tasandil omavahel tegelikult räägitakse -, arvan, et laias laastus on pigem siiski hea, et paljud teemad liiguvad ka ametnike tasandile, kus on võimalik nendega edasi liikuda.
Ja näiteks relvastuskontrolli küsimustes on see vägagi Euroopa huvides, et olemasolevad relvastuskontrolli lepped täiesti laiali ei laguneks ilma, et nende asemele midagi ei tuleks.
Läänemaailmas rõhutati hirmu, et Putin on väga kaua võimul olnud ja väga kogenud läbirääkija, Trump aga algaja? Kas Putin sõitis Trumpist üle?
Arvan, et Putin püüdis hoiduda seda tegemast, sest nii palju kui mina aru saan, Venemaa mõtlemine rajanes sellel, et nad märkasid, et Vabariiklik Partei Ameerikas hakkab Trumpiga ära leppima ja nad adusid, et see annab neile võimaluse Ameerikaga uuesti mingeid sisulisi küsimusi arutada. Selle tõttu nad püüdsid olla väga ettevaatlikud nende teemade ümber, kus nad teadsid, et vabariiklastel Moskvaga ühist positsiooni kuidagi ei ole, näiteks Ukraina teema.
Nii et ma arvan, et Putin ei üritanud Trumpiga maailma jagada Jalta stiilis, nagu paljud siin Eestis ootasid ja kartsid.
Samas tundub, et Trump tegi ise endale karuteene. See kui raevukalt ta eitas enda kontakte Putiniga ja eriti see, et ta süüdistas seejuures omaenese riiki, on juba näha, on tekitanud uue pahameeletormi Ameerikas. Nii et kui venelaste lootus oli see, et Vene teema muutub vähem sisepoliitiliselt tundlikuks ja see võimaldab neil Ameerikaga uuesti rääkima hakata, siis mulle tundub, et selles osas on see kohtumine saavutanud täpselt vastupidise tulemuse.
Kas Moskva tahab tegelikult USA-ga läbi saada ja millistel tingimustel?
Moskva tahab mingitel teemadel kindlasti. Näiteks Süüria oli see, kus kokkuleppe kontuurid kõige ilmsemad olid. Venemaa tahab, et Ameerika legitimeeriks tema lahenduse Süürias, mis on Assadi jätkuv võim. Ameerika huvi on, et Venemaa hoiaks Iraani tegevuse Süürias kontrolli all ja Iraani eemal Iisraeli piiridest.
Sellistes küsimustes Venemaa tahab Ameerikaga uuesti lävima hakata. Ukraina ja laiema väärtussüsteemi küsimused - seal mingit edasiminekut, ma arvan, oodata pole ja Moskva teab seda hästi.
Toimetaja: Merili Nael