"Tuleb kogu aeg olla pildil" ja "Las räägivad meist ükskõik mida, peaasi, et räägivad" on kaks vist kõige enam räägitavat meediamüüti. Ja seda paljud ka usuvad. Selle põhjenduseks tuuakse EKRE juhtpoliitikute meediaaktiivsus, kui nad iga nädal toovad avalikkuse ette mingi seisukoha, mis Eesti kihama ja Jüri Ratase vabandama paneb. Ja et see on neile hirmus kasulik.

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder nimetas ajakirjandust koguni EKRE avalike suhete osakonnaks ja tõi klassikasse jääva võrdluse, soovitades ajakirjanikel nendega käituda nagu jalgpalliplatsile jooksvate liputajatega, et las jooksevad, aga teie ärge näidake.

Ei saa kuidagi nõus olla. Loen mõlemat müüti, pildil olemist iga hinna eest ja negatiivse reklaami kasu uskumist üsna rumalaks.

Mart Helme võrdlus NSVL- i ja Euroopa Liidu sarnasuse kohta, Martin Helme tugev väide, et ametnikud ei tohi oma vaateid levitada, Mart Helme hinnangud laulva revolutsiooni kohta ja Jaak Madisoni holokaustile vihjava sõnavara kasutamine immigratsioonile lahendust otsivas tekstis viisid viimaste nädalate jooksul nad küll väga hästi pildile, aga kas see oli neile positiivne?

Kindlasti mitte ja seepärast, et eranditult kõik need arvamused on vastuolus enamiku Eesti inimeste vaadete või tajuga. Euroopa Liidu toetus on Eestis väga kõrge ja NSV Liidust tahtsid teatavasti kõik välja, Euroopa Liitu taheti sisse ja see pole muutunud.

Matti Maasika ütluste rünne Martin Helme poolt koos karmi sõnastusega, et "kes sa enda arvates oled?" on tugevas vastuolus demokraatia tunnetusega. Õigus öelda oma seisukoht ka siis, kui see on vastuolus ministri arvamusega, on väärtuslik põhiõigus.

Mart Helme laulva revolutsiooni võrdlemine massihüsteeriaga ajas enamikul karvad turri ja hilisemad vabandused seda ei muuda. Lastud noolt ja öeldud sõna kinni püüa. Üle 50 protsendi inimestest on üle 40 aasta vanad ja osalemine 1980. aastate lõpu massiprotestides nende elu üks ilusamaid ja väärtuslikemaid emotsioone. Neid emotsioone antakse uhkusega edasi lastele ja lastelastele.

Helme võrdlus puudutas nii tugevalt, et isegi tavaliselt väga leebe Rein Veidemann nimetas ministri arvamusi ETV-s "õõvastavateks" ja esitas järjest rohkem huvi pakkuva küsimuse, et kuidas sellesse suhtub EKRE auesimees Arnold Rüütel.

Eurosaadik Jaak Madisoni saksakeelse sõnaühendi endgültige Lösung kasutamine, mis vihjab Endlösungile, ehk juutide hävitamisele Teise maailma sõja ajal, on midagi sellist, mida üldse raske kirjeldada. Tegemist on kas harimatuse, küünilisuse või raske eetilise puudega.

Kus siin siis nüüd see erakonna reklaam või positiivsus on? Kindlasti on neid, kellele sellised asjad meeldivad, aga neid on Eestis selge vähemus, seda tõestavad uuringud. Ja juba ka reitingud.

Seda iga hinna eest pildile trügimise väite absurdsuse tõestamiseks toon lihtsa mõttemängu, mida vahetevahel kasutatakse imagote uurimiseks.

Kas te oleksite homme nõus olema suure ajalehe esikaane pildil koos endgültige Lösungit reklaamiva Jaak Madisoniga sõbralikult kätt surumas ja naeratamas? Pildil oleksite ju võimsalt, aga kui positiivne see teile oleks?

Igal juhul tähendaks see aga, et te jagate tema ideoloogiat, selliseid asju loetakse tänapäeval välja piltidest ja pealkirjadest. Ja veel tuleb arvestada, et kaasajal on pildid igavesed, ehk nad uitavad kuskil internetiruumis ringi, et sobival hetkel välja ilmuda.

Kas sellistest asjadest peaks vaikima ja suhtuma nagu liputamisse, nagu Helir-Valdor Seeder soovitas ja osa ajakirjandust ka tegi? Kindlasti mitte. Kui suur osa Eesti rahvast tunneb ennast nendest väidetest puudutatuna, siis peab meedia sellest ka rääkima.

Suurte väärtuskonfliktide mahavaikimine ja nende asendamine eetris mingite väikepoliitiliste sehkendustega ei ole õige. Lisaks on need konfliktid esile kutsutud valitsuspartei poolt ja meil on õigus nende vaateid teada.

Järeldus eelnevast on lihtne, pildil maksab olla ainult siis, kui sellel on mõte ja see sisaldab enamiku jaoks positiivsust. Rahvuslike strateegiate üles ehitamine skandaalsetele avaldustele ja solvangutele saab olla kas ajutine edu teatud gruppide jaoks või me oleme tõesti lollimad, kui endale tundume.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.