Euroopa Parlament kiitis heaks Ungari karistamist nõudva resolutsiooni ({{commentsTotal}})

{{1536752280000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks resolutsiooni, millega tauniti Ungari peaministrit Viktor Orbani valitsuse poliitikat ning kutsuti üles alustama õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutavat menetlust Ungari vastu.

Strasbourg'is plenaaristungil toimunud hääletusel toetas resolutsiooni 448 rahvasaadikut, vastu hääletanuid oli 197 ning hääletamata jättis 48 rahvaesindajat.

Resolutsiooni näol on tegu ettepanekuga, millega kutsutakse Euroopa Liidu Nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi.

Kui varem on sarnast menetlust alustanud Poola vastu - seoses sealse vastuolulise kohtureformiga - 2017. aasta detsembris Euroopa Komisjon, siis kolmapäev oli esimene kord, kui nn seitsmenda artikli rakendamise liikmesriigi vastu kutsus esile Euroopa Parlament.

Hääletus oli märkimisväärne ka seetõttu, et eelnõu poolt hääletas ka osa Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist, kuhu kuulub Orbani erakond Fidesz. Poolt hääletas ka EPP fraktsiooni juht Manfred Weber.

Eesti eurosaadikutest hääletasid resolutsiooni poolt Urmas Paet, Yana Toom (mõlemad ALDE fraktsioon), Ivari Padar (S&D), Indrek Tarand (Verts/ALE) ja Tunne Kelam (PPE). Vastu hääletas Igor Gräzin (ALDE).

Sellest, kuidas Eesti eurosaadikud hääletada kavatsesid, selgitasid nad selles ERR-i artiklis.

Ungari välisminister nimetas hääletust madalaks kättemaksuks

Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles pärast hääletust, et tegu oli "migratsioonimeelsete poliitikute madala kättemaksuga".

Samuti väitis ta, et hääletusel olevat hääletamata jätnud saadikute mittearvestamisega rikutud protseduurireegleid, ning seetõttu on Budapestil kavas otsuse vastu juriidilisi samme astuda.

Szijjarto kritiseeris hääletuse aluseks olnud raportit, mis sisaldavat valesid, ning lükkas tagasi süüdistused sõna- ja akadeemilise vabaduse piiramise teemal.

Sisulisi ja otseseid karistusmeetmeid ei pruugi tõenäoliselt järgneda

7. artikli kasutamine - ei Poola ega ka Ungari puhul - ei pruugi kaasa tuua hääleõiguse peatamist või muid olulisi karistusmeetmeid.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.

Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatmiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.

Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari asepeaminister juba teatas, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: