Hollandi kohus arutab dementse patsiendi eutanaasiat puudutavat juhtumit ({{commentsTotal}})

Eutanaasia.
Eutanaasia. Autor/allikas: PA Pictures/Scanpix

Hollandis on kohtu ees endine arst, kes viis läbi eutanaasia patsiendile, kes kannatas raske dementsuse käes.

Tegemist on esimese sellise kohtuasjaga riigis, mis seadustas eutanaasia esimese riigina 2002. aastal. 74-aastane Alzheimeri tõve diagnoosiga naine suri eutanaasia tagajärjel 2016. aastal, vahendas BBC.

Prokuratuuri hinnangul ei astunud praeguseks juba pensionile läinud naissoost arst piisavalt samme, et veenduda patsiendi nõusolekus.

Väidetavalt andis arst patsiendile uinutit ning palus siis patsiendi lähedastel naist kinni hoida, kui ta surmavat mürki süstis. Prokuratuuri väitel osutas patsient protsessi ajal aga vastupanu. Arst omakorda kinnitab, et tegutses ettevaatlikult ja nõuetekohaselt.

Prokuratuuri sõnul ei taotle nad pensionil arstile vanglakaristust, vaid laiemaks eesmärgiks on saada selgus, kuidas kehtib eutanaasiat lubav seadus dementsete patsientide puhul.

Patsiendi pereliikmed on kohtuprotsessi ajal arsti toetanud.

Eutanaasia tulenes sellest, et neli aastat enne oma surma ja pärast Alzheimeri tõve diagnoosi saamist kirjutas patsient avalduse, millega ta avaldas soovi eutanaasiaks. Täpsemalt tahtis ta, et kui olukord on nii kaugel, et ta tuleb hooldusasutusse paigutada, soovib ta pigem eutanaasiat.

Samas on avalduses ka lause: "Ma soovin olla võimeline otsustada, kui ma olen veel mõistuse juures ja kui ma arvan, et aeg on õige."

Enne hooldusasutusse paigutamist otsustas arst, et lähtudes algsest avaldusest, tuleks viia läbi eutanaasia. Seda otsust kinnitasid sõltumatult ka veel kaks arsti.

Kui saabus päev naise elu lõpetamiseks, pandi tema kohvi sisse uinutit ning ta kaotas teadvuse. Hiljem aga ärkas naine üles ning tema tütar ja abikaasa pidid teda protsessi lõpuni kinni hoidma.

Seega on kohtuprotsessi peamiseks küsimuseks patsiendi võime anda nõusolekut oma elu lõpetamiseks sõltumata tema esialgsest avaldusest.

"Keskne küsimus praeguses juhtumis on see, kui kaua peaks arst jätkama konsulteerimist dementse patsiendiga, kui patsient on varem soovinud eutanaasiat," selgitas prokuratuuri pressiesindaja Sanna van der Harg.

"Me ei kahtle arsti ausates kavatsustes," lisas ta, kuid märkis, et prokuratuuri hinnangul oleks pidanud patsiendiga toimuma enne eutanaasia sooritamist "intensiivsem diskussioon".

Patsiendi tütar aga tänas arsti. "Arst vabastas mu ema vaimsest vanglast, kuhu ta sattunud oli," seisis tütre avalduses.

Kohus peaks otsuse tegema paari nädala jooksul.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: