EL-i välisministrite kohtumisel arutati nii Brexiti kui inimõiguste üle ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Helsingis pälvisid enim tähelepanu Iraani kriis ja Brexit. Kuigi Euroopa Liit soovib, et Suurbritannia lahkuks ühendusest leppega, on üha tõenäolisemaks muutumas leppeta lahkumine.

Euroopa Liidu välisministrid arutasid Lähis-Ida probleeme, Arktika poliitikat, Amazonase vihmametsade põlenguid, koostööd Lääne-Balkani riikidega ja vastuseisu tugevdamist hübriidrünnakutele.

"Tuleb kindlaks määrata ja töötada nende protseduuride kallal, et kui üks Euroopa riik on hübriidrünnaku all, et siis oleks solidaarsusmehhanism paigas, kuidas teised riigid venitusteta appi tuleksid," ütles Eesti välisminister Urmas Reinsalu.

Väljaspool ametlikku päevakava kujunesid kõige olulisemateks jututeemadeks aga Iraani kriis ja muidugi Brexit. Parema kokkuleppe puudumisel läheneb vääramatult Suurbritannia väljakukkumine Euroopa Liidust ilma igasuguse leppeta.

"Me kõik soovime lepet, aga siiani ei ole Suurbritannia välja pakkunud midagi usaldusväärset, mis oleks alternatiiv Iiri piiri varulahendusele. Kui see muutub, siis suurepärane, me arutame seda Dublinis ja veel olulisem, see saab olla Brüsseli arutelude aluseks. Aga see peab olema usaldusväärne," rääkis Iiri välisminister Simon Coveney.

Kas Eesti on endiselt Põhjamaadega?

Välisministrite kohtumine lõppes inimõiguste kaitsele pühendatud aruteluga, mis on samuti Soomele oluline teema.

"Ka tulevased eesistujad korjasid selle teema üles, ja ma usun, et see ei jää üksnes Soome eesistumise teemaks, vaid saab jätku," märkis Soome välisminister Pekka Haavisto.

Eesti valitsus on tõmmanud tagasi seksuaalvähemuste toetamisel ja rõhutanud mitmes teises küsimuses koostööd Visegradi riikidega ning pigem eemale triivimas Põhjamaadest.

Välisminister Reinsalu sõnul ei ole see päris nii. "Koostööd teevad Põhjala ja Balti riigid koos Visegradi riikidega samamoodi, see ei tähenda, et nad pööravad selja Hansa liidule või Saksamaale," märkis ta.

Soome välispoliitika instituudi teadur Matti Pesu kirjeldab Soome Euroopa Liidu poliitikat ja ütleb, et Soome ootab Euroopa Liidult eelkõige tugevust ja tõhusust ning näiteks suuremal määral enamushääletuse kasutamist, kartmata liialt oma sõnaõiguse pärast.

"Väikeste riikide jaoks on suurem risk, et Euroopa Liit ei ole piisavalt tõhus. Me elame maailmas, kus kasvab suurvõimude võitlus ja väikesed riigid vajavad suuremaid ühendusi, mis tasakaalustavad nende nõrkusi ja Euroopa Liit on üks selline ühendus," rääkis Pesu.

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: