Kuigi ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisdelegatsioonid jõudsid nädal tagasi toimunud kohtumisel 2020. aasta alampalga osas ühise arvamuseni, pole lepet veel sõlmitud ning kõik huvitatud osapooled saavad kuni 27. septembrini kavandatava kokkuleppe osas arvamust avaldada.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul peavad ametiühingud nüüd otsustama, kuidas läbirääkimistega edasi liikuda. "Teisipäeval, 10. septembril koguneb Ametiühingute Keskliidu juhatus, mis peab võtma vastu konkreetse otsuse, kas ja kui, siis millise taotlusega läbirääkimisi tööandjatega jätkata. Volikogu tänane seisukoht tähendab, et ilma tööandjate ja ka valitsuse konstruktiivse panuseta võib töötasu alammäär jääda 1. jaanuarist tõusmata."

"Pärast delegatsioonide kokkuleppele jõudmise avalikustamist esmaspäeval on läinud lahti elav arutelu alampalga suuruse üle ning valdav enamus sõnavõtnutest peab saavutatud tulemust mittepiisavaks," selgitas Peterson kokkuleppe tagasilükkamise tagamaid.

Esmaspäevases ühisavalduses tööandjate keskliiduga ütles Peterson, et kokkuleppega saavutatud alampalga seitsmeprotsendiline tõus aitab vähendada palgavaesust ning toob palga alammäära kukesammu võrra lähemale keskmisele palgale, mis Eesti Panga prognooside kohaselt tõuseb järgmisel aastal 6,4 protsenti.

"Ametiühingud on aastaid sihtinud olukorda, kus alampalk ei oleks väiksem kui 40 protsenti keskmisest palgast. Netopalga puhul on see ka saavutatud tänu eelmisel aastal jõustunud tulumaksu reformile, brutopalga võrdluses jääb eesmärgist veel mitukümmend eurot puudu," lausus Peterson.

Ametiühingud on seisnud aastaid selle eest, et alampalk moodustaks vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast, mis eeldaks kokkulepet vähemalt 600 euro tasemel.