Peterson sõnul loodab ta, et alampalga lepe sõlmitakse. Musta stsenaariumi korral jääb lepe sõlmimata ja alampalk uuel aastal ei tõuse.

"Me usume, et nii ei lähe. Aga väike risk on õhus," ütles Peterson.

Ametiühingute keskliidu volikogu esimees Kaia Vask ütles, et alampalga leppe läbirääkimiste tulemuse tagasilükkamise põhjuseks ei olnud rahulolematus läbirääkijate ja konkreetselt Peep Petersoniga.

"Kõige olulisem põhjus oli see, et meile anti teada, et on tulnud juba avalikku tagasisidet, kus ei olda selle numbriga rahul. Samuti ei läinud see kokku põhimõtetega, kus alampalk võiks olla 40 protsenti keskmisest palgast," rääkis Vask.

Läbirääkijad leidsid, et 578 eurot on parim võimalik tulemus. Volikogu hinnangul võiks see summa olla 602 eurot.

Petersoni sõnul läheb volikogu riski peale välja.

"Minnakse katsetama paremat tulemust. Kuni selleni välja, et võib-olla sellel aastal ei tule kokkulepet tööandjatega ja valitsus paneb ise (alampalga paika) ja realiseerib oma lubadused, mis on aastaid kõlanud, et alampalk peab tõusma kiiremini," märkis ta.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et ametiühingute otsus kokkulepe tagasi lükata oli ebameeldiv üllatus. Tema sõnul on delegatsioonide poolt kokku lepitud 7-protsendiline alampalga kasv hea kompromiss, mille juurde võiks jääda. Järgmistel läbirääkimistel ametiühingutega soovivad tööandjad kuulata ära ametiühingute põhjendused.

"Kui me vaatame, mis majanduses toimub, siis prognooside järgi majandus on jahtumas. Tööviljakus kasvab ainult paar protsenti järgmisel aastal, keskmine palk on umbes 6 protsenti. Selles olukorras seitsmeprotsendine alampalga kasv oli meie hinnangul juba päris hea pakkumine Me ei saa pilli lõhki ajada," rääkis Aas.

Seda, kuidas edasi minna, arutab ametiühingute keskliidu juhatus teisipäeval.