Ametiühingute keskliit valis Petersoni esimehena jätkama reedel peetud VIII kongressil. Peterson oli ainus juhikandidaat.

Petersoni kandidatuuri esitasid tervishoiutöötajate kutseliit, transpordi ametiühing, side- ja teenindustöötajate ametiühingute liit, keemikute ametiühing, kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühing ning raudteelaste ametiühing.

Peep Peterson asus ametiühingute keskliitu juhtima 2013. aastal.

Sander Vaikma energeetikatöötajate ametiühingute liidust ütles, et kuigi alati saaks asju teha paremini, siis Petersoniga oldi rahul, vastasel juhul ei oleks teda tagasi valitud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ametiühingute keskliidu esimees aastatel 2003-2013 Harri Taliga arvas, et Petersoni kõrvale ei esitatud teisi kandidaate ilmselt seetõttu, et organisatsioonis ei ole häid juhiomadustega inimesi.

Kuigi viimaste aastatega on peatunud ametiühingute liikmete vähenemine, pole Peep Petersonil õnnestunud täita eesmärki liikmeskonna kahekordistamisest. Samuti lükkas volikogu tagasi Petersoni sõlmitud alampalga kokkuleppe tööandjatega.

Sellele vaatamata valiti ta ametiühingute eestkõnelejaks tagasi. "Eks muidugi väsimust koguneb, aga siis on põhjalik sissevaatamine endasse, leidmaks motivatsiooni ja minnes näiteks uuesti alampalga läbirääkimistele, siis tegelikult saab seda teha ka paremini," rääkis Peterson.

Petersoni sõnul loodab ta järgmise ametiajal võtta fookusesse ennekõike keskliidu sisemise töökorralduse.

"Keskliit saab teha särtsuva koostööõhustiku, kus ametiühingud ise hakkavad võib-olla rohkem oma panust andma oma sektorites, julgemalt välja minema," rääkis ta.

Petersoni esimene väljakutse on aga saavutada uus kokkulepe tööandjatega järgmise aasta alampalga tõstmiseks. Pikaaegne töö on tuua ametiühingutesse need inimesed, kelle nimel tegelikult läbi räägitakse.

"Meie liikmeskonnas alampalga saajaid peaaegu ei ole. Me oleme kollektiivlepingute kaudu üsna hästi kindlustatu, aga ühiskonnas kindlasti on palju neid inimesi, kes küsivad, et miks te meie nimel millelegi alla kirjutate, me ei tule selle rahaga toime," rääkis meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Jüri Lember.

"Kindlasti üks asi on see, et ametiühingu maine ja selle möödapääsmatu vajadus turumajanduses ei ole veel Eestis inimeseni jõudnud, ennekõike alampalga saajani. Suure tõenäosusega on nad pooliku haridusteega või lihtsamad inimesed. Suur töö on teha veel," vastas Lember küsimusele, kuidas inimesi ametiühingusse meelitada.