Kuigi ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisdelegatsioonid jõudsid augusti lõpus toimunud kohtumisel kokkuleppele, et alampalk võiks 2020. aastal olla 578 eurot, ei andnud ametiühingute keskliit kokkuleppele heakskiitu. Kolmapäeval olid tööandjad valmis veidi suuremaks pakkumiseks, kuid ametiühingud sellega ei nõustunud.

Ametiühingud on seisnud aastaid selle eest, et alampalk moodustaks vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast, mis eeldaks kokkulepet vähemalt 600 euro tasemel.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul tehti kolmapäeval Ametiühingute Keskliidule ettepanek tõsta järgmisest aastast varem kokkulepituga võrreldes alampalka protsendipunkti võrra kiiremini, 8 protsenti ehk ligikaudu 583 euroni.

"Tööandjate poolt tegime täna [kolmapäeval] veel uue pakkumise. Kui varasemalt oli 7 protsendi peal, siis pakkusime heas usus veel 8-protsendilist alampalga tõusu, mis on oluliselt kiirem kui keskmise palga tõus ja kordades kiirem kui tootlikkuse ja majanduse kasv," ütles Aas BNS-ile.

See tähendaks, et augustis tööandjate ja ametiühingute keskliitude kokkulepitud 578 euro asemel tõuseks alampalk järgmisel aastal ligikaudu 583,2 euroni.

"Ametiühingud kahjuks seda pakkumist vastu ei võtnud, ratsionaalselt on seda raske mõista, sest korra oleme juba 7 protsendi peal käed löönud, miks 8 protsenti nüüd ei kõlba? Eriti kontektsis, kus kõik värskemad majandusprognoosid on varasematest kehvemad ning majandus on jahtumas," lisas ta.

Seetõttu jäigi tööandjatele arusaamatuks, miks kolmapäeval kokkulepet ei sündinud. "Läheme tõepoolest riikliku lepitaja poole, äkki tema vahendusel tekib kokkuleppe koht," ütles Aas.

Tema sõnul räägivad ametiühingud kogu aeg nõudest, et alampalk ei peaks olema väiksem kui 40 protsenti prognoositavast keskmisest palgast, mis tähendaks kokkulepet vähemalt 600 euro tasemel, kuid sotsiaalpartnerite raamkokkuleppes on kokku kolm kriteeriumit.

Tunamullu leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku läbirääkimiste raamistikus, mille kohaselt tuletatakse töötasu alammäär Eesti Panga prognoositavast tööviljakuse kahekordsest kasvust, kuid see ei või olla suurem kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv ega väiksem kui 40 protsenti prognoositavast keskmisest palgast.

Majandusprognoosi ei pea arvestama, kui keskmine palk kasvab rohkem kui kaks korda kiiremini SKP reaalkasvust või kui majandus on neljandat kvartalit järjest langenud.

"Niigi oleme läbirääkimiste skaala ülemises otsas, mis on ametiühingutele soodsam. Jääb arusaamatuks, kui kaugele on neil siis huvi minna," ütles Aas.

Võimalus, et alampalga kokkulepet ei saavutata ka riikliku lepitaja ettepanekul, vaid selle otsustaks üle 20 aasta valitsus, oleks Aasa sõnul tavapäratu ja halb praktika. Nimelt on Keskerakond toetanud töötasu alammäära, mis moodustab minimaalselt 40 protsenti keskmisest prognoositavast brutokuupalgast ning pikemas plaanis peab erakond oluliseks, et alampalk moodustaks üle 60 protsendi mediaanpalgast.

"Loodame, et nii kaugele asi ei lähe. Selge on see, et poliitikutel on hästi lihtne ja populaarne võõrast raha jagada. Samal ajal kui riik ise ei suuda ametnikel, õpetajatel, politseinikel ja päästjatel palka järgmisel aastal tõsta," rääkis Aas, kes valiti kevadel Reformierakonna nimekirjas riigikokku, kuid loobus saadikukohast.

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau ütles BNS-ile, et on alampalga kokkuleppe arengutega kursis vaid meedia vahendusel ning kummaltki sotsiaalpartnerilt pole tulnud avaldust töötüli menetluse alustamiseks.

"Kui see [avaldus] tuleb, siis tutvun nende materjalidega ning kohtun eraldi tööandjate ja ametiühingutega ning seejärel teen ühise lepituskoosoleku, mille ajaks on valmis ka omad ettepanekud kuidas kokkuleppele jõuda," ütles Virkebau.

Riiklik lepitaja loodab, et sotsiaalpartnerid saavutaksid ise kokkuleppe – olgu siis tema kaasabil või omavahel. "Ega need vahed nii suured pole, mis on ühe poole pakkumine ja teise poole nõudmine," ütles Virkebau.

Ametiühingujuht Peep Peterson kinnitas oktoobri alguses "Aktuaalsele kaamerale", et ametiühingud tahavad 40 protsenti Eesti Panga prognoositud keskmisest palgast.

"See tähendaks sellisel juhul 590. Me kindlasti vaatame Eesti Panga prognoosi üle ja täpsemalt, kuidas nad on selleni jõudnud. Meil ei ole kohustust sellest lähtuda, aga kuskil me peame kokku leppima ja ka vaikselt ootusi alla tooma, et see kindlasti on 600. Tõenäoliselt on see kuskil kahe numbri vahel," rääkis Peterson.

"Ikkagi mõistlik kompromiss on midagi seal vahel. Et alampalk kasvab, see on päris selge ja selle vastu ei ole ka tööandjad kunagi olnud, aga kasv 600-ni on ebarealistlik nii, et sellist lubadust ka välja anda ei tohiks," kommenteeris toona tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Aasa sõnul on ettevõtjate hinnangul majandusel ees veidi raskemad ajad.

"Kui regulatsiooniga kehtestatakse liiga kõrge number, siis üks suuremaid riske on tegelikult tööpuudus. Tööpuudus hakkab kasvama, sest ettevõtjad ei suuda sellist palka maksta kõigile ja pigem lähevad ettevõtted pankrotti ja need töökohad kaovad," selgitas ta.

Aas lisas, et jääb ka ümbrikupalga risk.

"Alampalga number peaks olema selge riigieelarve vastuvõtmise ajaks ehk aasta lõpuks," on öelnud sotsiaalminister Tanel Kiik. "Aga hiljemalt selleks hetkeks oleks kindlasti vaja konkreetset numbrit teada, kuna alampalga suurus mõjutab ka paljusid erinevaid toetusi ja hinnakirju ka kohalikes omavalitsustes. Ja loomulikult on ju vaja teada seda tööandjatel ja töötajatel omavahel töölepinguid sõlmides."

Seni on riigieelarves arvestatud eeldusega, et alampalga kasv on seitse protsenti aastas.