Vanarehve lisatakse põlevkivile piltlikult öeldes näpuotsaga. Kui vagunis on 70 tonni põlevkivi, siis rehvipuru lisandub umbes poolteist tonni ehk paar protsenti. Sellele vaatamata kasutab Enefit Power õlitootmises püsivalt umbes 60 000 tonni vanarehve aastas.

Rehvides on rohkem õli kui põlevkivis ja oluline on ka ringmajanduse mõõde. Seni veel tuuakse kogu rehvipuru laevadega Rootsist, kuid üsna varsti saab kohalikku tooret kasutama hakata.

"Meie tänane plaan on kasutada ära need rehvid võrreldavas koguses, kui palju Eestis neid tekib, Lätis, Leedus. Tehased on suured. Täna küll põhitarnija on Rootsi, aga Ragn-Sellsil on kohe valmimas oma rehvi ettevalmituskompleks ja siis me hakkame saama ka nende käest Eesti rehve juba," selgitas Enefit Poweri juhatuse liige Arles Taal.

Esimesed rehvihakke katsed tehti kaheksa aastat tagasi. Aega võttis sobiva proportsiooni nuputamine, keskkonnalubade vormistamine ning toorme leidmine. Rehvihaket saaks Auveres kasutada nii kaua, kuni tehased töötavad, sest vanarehve tekib pidevalt juurde, isegi elektriautodelt.

Tulevikus muutub rehvihake keemiatööstuse toormeks.

"Tegelikult me peame vaatama kogu seda maailma selles pikas perspektiivis, milliseid kütuseid on võimalik mõistlikul moel taaskasutada, neid väärindada. Meie pikas protsessis on see tootmise teine ots, kus me hakkame tootma plasti toorainet. Ehk siis vanast rehvist saab kunagi tulevikus plast, mida inimesed kasutavad. Plasti vajadus maailmas on üüratu," rääkis Taal.

Praegu kasutab Enefit Power rehvihaket oma vanas Enefit 140 õlitehases. Enefit 280 tehast valmistatakse ette plastijäätmete õlitoormena kasutamiseks.