"Kindlasti see olukord, kuidas erakond end opositsioonis tunneb, on uus. Me vist 1997 ja 1998 olime viimati opositsioonis ehk sellest on möödas rohkem kui 20 aastat. Tänasel hetkel on Reformierakonnal seetõttu oluline leida opositsiooni kontseptsioon. Ehk kuidas me suudame oma inimesi motiveerida, ega see pole lihtne," rääkis Kallas raadiosaates.

Kallas tunnistas, et valitsusel on tohutult palju võimalusi rohkem kui opositsioonil.

"Saab minister või peaminister alati pildil olla, oma seisukohti edastada ja ka uusi asju tuua. Opositsioonil on palju kitsamad võimalused, aga sellega peab toime tulema."

Ta tõi näiteks valitsuse pensionireformi, mis on vaid osa suurest probleemist ja puudutab seda, et nii Eesti kui ka Euroopa rahvastik vananeb, samal ajal elanike arv väheneb. Kui aastatel 2013-2016 kasvas Eestis pensionäride arv 10 000 inimese võrra, kahanes samal perioodil elanike arv samuti 10 000 võrra. Seetõttu on Kallase sõnul vaja pensioni osas jätkusuutlikku mudelit, mida opositsioonis olev Reformierakond võiks just välja pakkuda.

Noorelt võimule saanutel puudub motivatsioon

Saatejuht tõi välja, et poliitikast on viimasel ajal lahkunud mitmed olulised Reformierakonna poliitikud, keda võib nimetada Taavi Rõivase põlvkonna tegijateks ja keda iseloomustab see, et nad said Reformierakonna võimloleku ajal kohe olulisi ametikohti linna või riigi tasandil. Kallas nõustus sellega ja ütles, et see on ka loogiline.

"Te (saatejuht Ulla Länts - toim) suhteliselt hästi kirjeldasite nähtust nii, nagu ta on. Kui inimene on pealt 20-aastaselt valitud riigikogusse ja valitud sealt edasi veel kolm korda järjest, siis ühel hetkel on ta 40 aasta ringis. Mis on siis tema uus sõnum järgmistel valimistel? Mis on tema elu mõte ja motivatsioon? Mis innustab teda tagant? Minu meelest on väga õige samm proovida ennast erasektoris ja muus ametis, sest alati võib tagasi tulla. See on loogiline samm nende inimeste jaoks, sest aeg on praegu selline," rääkis Kallas.

Keskerakond ei saanud üle kibestumusest

Saates tuli jutuks ka Siim Kallase sel kolmapäeval palju vastukaja pälvinud intervjuu ERR-i portaalis, kus ta ütles Toomas Sildamile, et praegused võimuparteid vihkavad Reformierakonda. Nii Keskerakonna esimees Jüri Ratas kui ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütlesid hiljem, et nemad küll ei vihka.

 "Võibola see väljend oli veidi üle võlli, aga kindlasti on viha Eesti poliitikas rohkem kui varem. Ja pragmaatikat sellevõrra vähem. Kui Keskerakond otsustas pärast riigikogu valimisi mitte teha koalitsiooni Reformierakonnaga, siis rajanes see otsus tohutule kibestumusele Reformierakonna suhtes," tunnistas Kallas.

Tema väitel heideti Keskerakonna juhatuses ette nii seda, et Siim Kallas andis võimaluse omal ajal Res Publical võimule tulla, aga ka seda, et Reformierakonna tipus on täna palju poliitikuid, kellega koostööd teha ei soovita.

Voliniku kabinetiülem peab olema eestlane

Kuivõrd Kallas on olnud Euroopa Komisjoni volinik, tuli saates jutuks ka Kadri Simsoni asumine voliniku kohale ja tema võimalik portfell energeetika valdkonnas. Kallas ütles, et tegemist on keskmiselt tähtsa portfelliga, mille mõju kasvas pärast Venemaa agressiooni Ukrainas.

Kallase hinnangul peaks aga Kadri Simson enda tulevase kabinetiülema leidma kindlasti eestlaste seast, mitte valima selleks itaallase, nagu ajakirjanduses ühe võimalusena on pakutud.

"Kui kabinetiülem pole eestlane, jääb üks kanal puudu. Ma arvan, et see oleks ränk viga. Muidugi, iga komisjoni liige annab vande, et ta ei võta oma asukohariigist seletusi, aga kui kabinetiülem on eestlane, siis ta ühe silmaga vaatab, mis Eestis toimub ja on koduste asjadega kursis."

Kallas ütles, et varasemast on olnud probleeme, kui kabinetiülem on mõne teise riigi kodanik ja on välja tulnud, et ta on kontaktis hoopis oma riigi valitsusega.

"Igal juhul tuleks tal eestlane võtta. Ma omal ajal isegi ei kaalunud muud võimalust. Jah, asetäitjad ja muud kabineti liikmed võivad olla teistest riikidest - mu enda kabinetis oli 20 inimest ja esindatud 11 rahvust -, aga kabinetiülem peab olema eestlane," sõnas Kallas.