"Oleks suur viga, kui Eesti voliniku kabinetiülem ei oleks eestlane," ütles Ansip neljapäeva õhtul, esinedes Tallinnas peetud Euroopa Liidu teemalisel foorumil. Ansipi sõnul kaotaks Eesti sellega osaluse ühel olulisel otsustustasandil Euroopa Liidus.

"Euroopa Komisjonis on sellised kombed, et college'i (kõigi volinike - ERR) koosolekul pole volinikul õigus sõna võtta neis küsimustes, mis ei ole jäänud avatuks kabinetiülemate koosolekutel. Need küsimused võivad põhimõtteliselt olla väga erinevad ja suhtumine küsimustesse erinevatest liikmesriikidest pärit inimestel võivad olla väga erinevad. Ja seetõttu - kui Eestil ei ole oma kabinetiülemat, siis ühel otsustustasandil Eesti inimene puudub ja see vastav vaatenurk puudub. Ja sellest Eesti kindlasti võita ei saa," selgitas Ansip hiljem ERR-ile.

Sama mõtet väljendas ERR-ile ka üks anonüümsust soovinud autoriteetne allikas, kelle hinnangul on kabinetiülema kodakondsuse teema veelgi relevantsem nüüd, kui paistab, et Simson saab Eestile olulise portfelli.

Kolmapäeval Euroopa Komisjoni järgmise presidendi Ursula von der Leyeniga kohtunud Simson ütles, et oli saanud pakkumise majandusteemalisele portfellile. Simson, kes oli eelmise valitsuses majandus- ja taristuminister ning juhtis ka Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu vastavate nõukogude istungeid, oli ka varem väljendanud huvi selle valdkonna vastu.

Simsoni kabinetiülema teema tekitab pingeid, kuna väidetavalt on üks esikandidaat sellele kohale praeguse Euroopa Liidu välispoliitikajuhi, itaallanna Federica Mogherini kabinetiülem Stefano Grassi. Ühe käsitluse kohaselt soovitab itaallase Grassi palkamist Simsonile kõrgeim eestlasest euroametnik, Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ja selles nähakse vastuteenet itaallastele eestlaste edutamise eest EL-i välisteenistuses.

"Eesti tänuvõlg on naiivne käsitlus," kommenteeris seda seisukohta üks teine ERR-iga vestelnud pädev allikas. Grassi, kes on kindlasti väga võimekas euroametnik, puudused Simsoni kabinetiülemana Eesti jaoks ei ole seotud tema isikuomadustega, lisas ta. Lisaks ei ole alust ka usul, et kui Eesti volinik võtab oma kabinetiülemaks itaallase, siis võiks Itaalia Eestit mõnes olulises küsimuses toetada, märkis ta ja viitas Itaalias valitsevale sisepoliitilisele segadusele, mis pole lasknud siiani riigil isegi oma volinikukandidaati esitada.

Grassi kuulub koos Hololeiga niinimetatud "Selmayri klubisse", milles on palju EL-is võimukaid inimesi, kuid mille mõju on järsult kukkunud, tõdes sama allikas. Saksa kodakondsusega Martin Selmayr oli alates 2014. aastast Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kabinetiülem ning edutati 2018. aastal palju kriitikat pälvinud protseduuriga Euroopa Komisjoni peasekretäriks, kust ta aga tänavu lahkus, kui Saksa senine kaitseminister Ursula von der Leyen valiti Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks. Selmayri on nimetataud Euroopa Liidu üheks kõige mõjukamaks inimeseks.

"Seega Eesti positsioon ei paraneks, kui meie volinik valiks kabinetiülemaks Grassi," leidis allikas.

Mitu ERR-iga vestelnud inimest on toonud välja ka selle, et kui kabinetiülem ei ole volinikuga samast rahvusest, tekib sellest tavaliselt kuueliikmelises kabinetis lisapingeid, kuna volinikuga samast rahvusest kabinetiliikmetel on paratamatult volinikuga lähedasem suhe.

Küsimusele, kui mitu eestlast oleksid pädevad seda positsiooni täitma, vastas Ansip neljapäeval, et temal kandidaate jätkuks. "Kui mina peaks uuesti minema volinikuks, siis oleks mul valik päris avar. Ma arvan, et pigem võiksime rääkida kümnekonnast, kelle puhul me võime veendunud olla, et nendel on see potentsiaal olemas, et nad saaksid kabinetiülematena hästi hakkama," rääkis Ansip.

Tema sõnul on nende hulgas nii Eesti välisteenistuses töötavaid inimesi, aga ka praegu Euroopa Liidu erinevates institutsioonides, sealhulgas ka Euroopa Komisjonis töötavaid inimesi. "Ehk siis minul ei tekiks küll mitte mingisugust raskust pärast seda, kui Juhan Lepassaar (Ansipi kabinetiülem - ERR) ära läheb Euroopa küberturvalisuse agentuuri direktoriks, leida uus eestlasest kabinetiülem. Aga paraku mul seda valikuvõimalust ei ole," ütles Ansip.

Üks aspekt kabinetiülema valimisel on ka eestlastes tippude edutamine Euroopa Liidu süsteemis, leidis ERR-iga rääkinud allikas. "Meil on praegu Hololei ja siis on tükk tühja maad," tõdes ta. Eestlastest euroametnike karjäärile kaasa aitamine on ka riigi seisukohalt oluline, lisas allikas.

Simson ütles reedel ERR-ile, et pole jätkuvalt ühtegi otsust oma kabineti koostamisel teinud, kuna sellele liikmete valimisel võiks ta reeta ka valdkonna, mida ta hakkab katma, kuid selle avalikustamisest on ta lubanud hoiduda. "Endiselt ei ole mingeid arenguid selles osas," kinnitas Simson.