"Ei vasta tõele, absoluutselt ei vasta!" ütles Rõivas vastuseks saatejuht Indrek Kiisleri küsimusele, kas endine valitsusjuht on liikumas suhtekorraldusärisse ning asumas lobistina Tallinna-Helsingi tunnelit rajava Peter Vesterbacka firma teenistusse.

"Ma pole kunagi ette mõelnud, mis minu järgmine töökoht on. Kuigi teised ei usu, siis nii see on. Miks te arvate, et ma ei peaks jätkama," vastas Rõivas küsimusele, kas ta plaanib poliitkast lahkuda. Rõivase sõnul ei ole Eesti poliitkas halb ja igav. "Peab olema ka inimesi, kes näitavad, kui valitsus eksib ja juhivad tähelepanu vigadele, mida Keskerakonna ja EKRE valitsus teeb. Ja neid on paganama palju," tõdes Rõivas.

Reformierakonna riigikogu saadiku hinnangul on praegu parlamendis viimase paarikümne aasta kõige tugeva opositsioon: "Inimesed endiste ministritena teavad ministri tööd ja oskavad küsida õigeid küsimusi. See, kui meil satub riigikogus juhtivatele kohtadele, ka komisjonid juhtideks uusi inimesi, ei ole takistuseks. Pigem tekitab probleeme, et meil on ministriteks diletandid," rääkis Rõivas. Ta kiitis kolmapäevases Eesti Ekspressis esitatud ideed, et tulevased ministrid võiks ka käia parlamendi ees kuulamistel nagu Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadid Euroopa Parlamendi komisjonide ees. Rõivase hinnangul mitmed Eesti ministrid ei läbiks seda kuulamist.

Reformierakonna ideeks on hoida eelarve tasakaalu

Kiisleri küsimusele, mis on Refomrierakonna suur idee või algatus, mida suurim opositsioonijõud riigikogus esitab, tõi Rõivas välja maksuteemad ning eelarve tasakaalu.

"Üks väga suur teema, mis kindlasti saab olema põhifookuses, on eelarve tasakaal," ütles Rõivas ning märkis, et praegune ja Jüri Ratase eelmine valitsus on lasknud eelarve hoolimata headest aegadest majanduses juba miljardi euroga miinusesse.

Teiseks lubas Rõivas, et Reformierakond jätkab eestikeelsele haridusele ülemineku teemaga ning kolmandaks juhib tähelepanu maksunduse teemadele, kus tema hinnangul jätkub maksukaos.

Rõivas rõhutas, et ei ühinenud oma erakonnakaaslaste algatusega, mis annaks riigile õiguse hakata reguleerima alkoholimüüki. "Minu allkirja sellel eelnõul ei ole. Aga mõistan kolleege, kes selle algatasid," ütles ta, tuues esile, et seadusemuudatus annab omavalitsustele otsustusvabaduse, kui neil on probleem. "Eeldame, et omavalitsused ei soovi seda kuritarvitada ja neil on tervet mõistust," ütles Rõivas.

Samas tõi ta välja, et koalitsioon on sügisel väljastanud avalikkusesse mitmeid "peibutusparte" teemadega, mis hiljem riigieelarves mingit sisu ei saa. Rõivas tõi välja siseminister Mart Helme sisekaitsereservi teema ja rahandusminister Martin Helme maanteede laiemaks ehitamise plaanid.

Rõivas eitas Reformierakonna arrogantsust

Rõivas lükkas tagasi väited, justkui jäeti Refomirerakond opositsiooni oma arrogantse käitumise pärast.

"Kui ma vaatan omavahelist suhtlus teiste erakondadega, siis selles ei heida meile keegi ette arrogantsi," tõdes ta. Küll aga võib teisi erakondi häirida see, et Reformierakonna liikmed on väga professionaalsed ja seetõttu võib neile tunduda, et nad jäävad varju. "Ma ei usu, et suhtlusstiili pärast oleks võimalik kedagi välja jätta. Ma ei arva, et see põhjus," rääkis Rõivas.

"Aga ükski valitsus pole igavene, see on demokraatia suur pluss," lisas Rõivas.

Isamaa võib lahkuda pärast pensionireformi?

Kommenteerides koalitsiooniga ühinenud Isamaa madalat reitingut, leidis Rõivast et Isamaa võiks naasta oma varasema poliitika juurde, kui on olnud ettearvatavalt klassikaliselt parempoolne, konservatiivne erakond. "Minu soovitus Isamaale on pöörduda tagasi oma juurte juurde. Isamaa langus algas 2014. aastal, kui nad koostasid oma progammi tuginedes küsitlustele ja valisid valimiste põhiteemaks palgavaesuse," rääkis Rõivas, kelle hinnangul oli see juba siis viga, sest see ei ole Isamaa valija põhimure. "Arusaamatu ka, miks praegune Isamaa soovib eitada kõike varasemat - pensionisüsteem, ühetaoline maksusüsteem," küsis ta.

Rõivas pidas ka võimalikuks, et Isamaa võiks kaaluda koalitsioonist lahkumist, kui riigikogu kinnitab pensionireformi, mis on olnud nende põhilubadus.

Filmiroll oli eneseiroonia

Küsimusele, miks ta nõustus osalema Eesti filmis "Ükssarvik", kus teda kujutati saamatuna, vastas Rõivas, et see oli lõbus kogemus.

"See oli erakordselt lõbus oma ala proffidega seda asja teha. Ma pole esimene poliitik, kes sellisele väljakutsele järgi andnud," rääkis Rõivas ja viitas Toomas Hendrik Ilvesele. "Tuleb osata enda üle nalja teha," lisas ta.

Rõivase kinitusel on tegemist hea filmiga, milles on palju õpetlikku ja ka irooniat, "sest ega päris nii ka need asjad start-up maailmas ei käi".