Rahandusministeeriumi prognoosi järgi laekub tänavu maksudena 69 miljonit eurot rohkem ja järgmisel aastal 46 miljonit eurot rohkem kui kevadel arvati.

Peamiselt mõjutab prognoosi muutust palgakasv, mis parandab nii sotsiaalmaksu kui ka tulumaksu laekumist. Kevadel prognoositust enam peaks laekuma ka kütuse- ja tubakaaktsiisi. Ainsana langeb tänavu alkoholiaktsiisist laekuv tulu. Järgmisel aastal on prognoosituga võrreldes tugevas languses aga kütuseaktsiis ja juriidilise isiku tulumaks. Sotsiaalmaksu laekub järgmisel aastal tänavusest veelgi paremini.

Struktuurne puudujääk SKP lõhe tõttu riigieelarve strateegiaga võrreldes kasvab. See mulluse aasta arvutuslik muutus seab ka uued eelarve-eesmärgid. Kui kevadise arvutuskäigu järgi oli 2018. aasta eelarve struktuurne puudujääk -1,4, siis nüüdse arvutuskäigu järgi -1,7 protsenti. Tänavune parandamisvajadus on umbes 50 miljonit eurot.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on järgmise aasta seis parem, ent see eeldab valitsuse kõigi kevadiste eelarveotsuste ellurakendamist. Täiendav maksuvaba tulu pensionäridele ja tubakaaktsiisi ajatamine ei ole selles arvutuskäigus veel sees, ent nendega tuleb eelarvet koostades arvestada.

Tööjõumaksude laekumist mõjutab enim keskmine töötasu ja töötajate arv. Kuivõrd töötajate arv on saavutanud oma ajaloolise lae, siis see enam kasvada ei saa, küll aga jätub palgakasv aastani 2023 keskmiselt 4,9 protsenti.

Maksukoormus langeb umbes 33 protsendini SKP-st. See tuleneb nii SKP raamatupidamislikust muutusest kui ka alkoholiaktsiisi alanemisest.

Eesti Energia käekäik aga halveneb: CO₂ hind, mis seni oli 24 eur/t, kasvab prognoosi järgi 30 euroni tonnist. See küll kasvatab CO₂ tuluprognoosi, ent kasvatab teisalt kulusid. Hinnatõus alandab ka Eesti Energia dividendivõimekust, mis tähendab suuremat auku riigi rahakotis.

Kohalike omavalitsuste finantsseis on jätkuvalt hea, maksutõus annab neile lisatulu. 2021. aastal tulevad aga taas KOV valimised, mis kasvatavad taas tavapäraselt kulusid.