Õismäe tee 64 kortermaja elanikud pidid teisipäevast kolmapäeva hommikuni leppima ebamugavustega - koju neid ei lubatud, sest olukord oli ohtlik. Kaitsepolitsei viis maja ühest korterist ja ka keldrist ära vanu mürske, mida üks majaelanik oli sinna kogunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maja seitsmendal korrusel asuv korter on kolmapäevalgi kaitsepolitsei lintidega pitseeritud. Korteris elab 40. eluaastates Urmas, kes seda üüris. "Aktuaalne kaamera" suhtles kolmapäeval ka korteri omanikuga, kuid tema kommentaari andma ei soostunud. Ta vaid kinnitas, et mees on üürinud korterit vähemalt 11 aastat ja on jätnud igati korraliku ja viisaka mulje.

Korterit üürinud Urmas on aastaid tagasi töötanud ka politseinikuna. Temaga samas trepikojas elava Marina Zahharova sõnul elab mees seal juba pikka aega, on rahulik ja temaga pole konflikte.

"Millega ta täpselt tegeleb, me ei teadnud. Aga hiljuti saime teada, et tal on metalliotsija ja ta tegeleb mingite teda huvitavate metallasjade otsimisega, aga millega täpselt, me ei teadnud," rääkis Zahharova.

Tegelikult on Urmas ka varem sarnase asjaga pahuksis olnud - 2013. aastal sai ta lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise eest rahalise karistuse, millest vabastati tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga. Seekord oli tal aga lõhkematerjali kogutud hulgim ja seda näitab ka pikk ajavahemik teisipäeva päevast kuni kolmapäeva hommikuni, mil menetlustoiminguid läbi viidi.

"Saab öelda, et see oht oli märkimisväärne ja seal läks ka märkimisväärselt kauem aega, kui võib-olla algselt oli plaanitud," märkis kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp.

"Sellele isikule on esitatud kahtlustus ja saan öelda ka seda, et minu hinnangul on piisav oht jätkuvate kuritegude toimepanemiseks, mistõttu pean vajalikuks Harju maakohtult taotleda selle isiku vahi alla võtmist," ütles ringkonnaprokurör Eneli Laurits.

Kui Marina Zahharova sai koos mehega ööbida vanemate juures, siis oli ka neid, kellele pidi öömaja organiseerima linnaosavalitsus. Haabersti linnaosavanema Andre Hanimägi sõnul majutasid nemad ööseks nelja inimest.

"Eks kogu see olukord tekitas tuska. Inimesed ütlesid ju, et ma pean homme tööle minema, kõik minu asjad on sees, minu lemmikloomad, minu rohud. Aga inimesed said tegelikult aru, et koostöös nii kapo, munitsipaalpolitsei kui ka teiste ametnikega tegime me selgeks, et eelkõige on küsimus turvalisuses ja enne ei saa mitte midagi teha, kui on asi kindel," rääkis Hanimägi.

Urmast ootab aga esialgu ees uurimine, mille käigus tehakse täpselt kindlaks, millise lõhkeainega oli tegu ja mis eesmärgil ta seda oma koju kogus. Sellise kuriteo eest on võimalik mõista kuni 15-aastane vangistus.

Demineerijad on tänavu hävitanud üle 2000 lõhkekeha

Demineerimiskeskuse ekspert Oliver Ventsel rääkis ETV saates "Ringvaade", et Eestis võib loodusest leida hulgaliselt vanu lõhkekehi. Leitud lõhkekehi ei tohi aga kindlasti puutuda, vaid nendest tuleb teada anda häirekeskusele.

Ventsel kinnitas, et kõik maapinnast leitud, sealhulgas sõjaaegsed lõhkekehad on ohtlikud, sest lõhkeaine omadused lõhkekeha sees ei muutu ka aastakümnetega ohutumaks, pigem vastupidi.

Sel aastal on demineerijad saanud lõhkekehade leiu kohta juba 1200 väljakutset ning hävitanud 2300 lõhkekeha.