Minister: raha on eraldatud kombineeritud rahvaloenduseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Suurkaev / ERR

Statistikaamet otsustab detsembris, kas 2021. aastal toimuv rahvaloendus tuleb ainult registripõhine või lisandub inimeste küsitlemine nagu varem on olnud. Vaid registripõhist loendust on kritiseerinud mitmed asutused ning rahandusminister Martin Helme kinnitusel on riigieelarvest raha eraldatud kombineeritud loenduse jaoks.

Täielikult registripõhist rahvaloendust on kritiseerinud nii Tervise Arengu Instituut (TAI) kui ka Eesti Keele Instituut (EKI), vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keeleteadlased saatsid ühispöördumise rahandusministrile. Selles sooviti, et statistikaamet kasutaks kombineeritud loendusmeetodit, sest ainult registrite baasil tehtav rahvaloendus ei kata nende hinnangul keeleteadlaste, riigi ja ühiskonna vajadusi keeleandmete kogumisel. Rahvastikuregistris on küll märge emakeele kohta, kuid vaja on andmeid ka riigikeele oskusest ja omandamisest eri vanuserühmades, võõrkeelte oskuse ja murdekeelte kasutamise kohta.

"See on riigi ressurss ja riigile ja ühiskonnale väga vajalik, milliseid keeli on vaja õpetada ja kuidas keeli üldse õpetada," selgitas EKI murdeuurija Jüri Viikberg.

Viikbergi sõnul annab rahvaloenduse andmete võrdlemine võimaluse analüüsida keeleoskuse muutumist.

"See ongi rahvaloenduse üks väga suur pluss ja hüve - kui meil need andmed on võrreldavad ja kui meil teatud perioodide kaupa tulevad ühed ja samad andmed kokku ja ei teki mingit katkestust, sest kui tekivad katkestused, siis me oleme hädas," rääkis Viikberg.

TAI saatis pöördumise rahvastikuministrile, soovides samuti kombineeritud loendust. Teadusdirektor Toomas Veidebaum ütles, et terviseandmeid ei saa võtta valimipõhiselt ja pärast kanda kogu rahvastikule.

"Sellele järgneb see asi, et me ei saa täpselt välja arvutada selliseid lihtsaid näitajaid nagu tervena elatud eluiga jne," ütles Veidebaum.

Ta lisas, et meil pole täielikke registreid ja mudelite abil saadud tulemused võivad lahku minna reaalse loenduse tulemustest.

Satistikaameti rahva- ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze ütles, et kümme aastat tagasi otsustas riik, et loendused on kulukad ja tuleb leida paremad lahendused.

"Enesekohast teavet tõesti registrites ei ole ega saa ka olema. Muidu ei olekski vaja uuringuid korraldada, kui kõik oleks registrites olemas," ütles Beltadze.

Ta lisas, et uuringutega kogutakse andmeid nii tervise- kui ka näiteks võõrkeelte kohta. Eesti registrid on tema sõnul loenduseks head.

Loendusmeetodi kohta tehakse otsus detsembris. Rahandusminister Martin Helme ütles aga, et statistikaametile on eraldatud raha kombineeritud loenduseks, mille käigus ka inimesi küsitletakse.

"Valitsus ju eelarveläbirääkimistel eraldas lisaraha statistikaametile, et oleks võimalik teha mitte ainult registripõhiselt, vaid ka n-ö päris ukselt-uksele loendust. Nii, et üldine soov on parlamendi poolt ja ka valitsus toetas seda, et teatud küsimuste jaoks ikkagi teha ära põhjalikum küsitlus traditsioonilisel meetodil," selgitas Helme.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: