Madise kritiseeris bürokraatlikku keelt ja kirjeldas kafkalikke olukordi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ülle Madise on õiguskantsler.
Ülle Madise on õiguskantsler. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Õiguskantsler Ülle Madise kritiseeris teisipäeval riigikogu ees aastaülevaadet tehes ametnike bürokraatlikku keelekasutust, kirjeldas inimesi tabanud kafkalikke olukordi ning soovitas pensionireformi tehes mõelda sellele, kuidas tagada tulevikus vaesusse jäävate pensionäride toimetulek.

Madise hinnangul pärsib bürokraatlik keelekasutus igaühes väärtusliku inimese nägemist. "Kui tegu on kliendi ja teenusega, on paratamatult lihtsam ükskõikselt õlgu kehitada: noh, klient ei saanud teenust. Kui tuleks öelda, nagu asi on, näiteks et ema ja ta abivajav laps jäeti hätta, oleks vist raske inimesi uksest välja menetleda. Ehk ongi taas aeg rääkida asjadest nii, nagu nad on, ja tunnustada neid, kes räägivad loogilist, ausat ja selget juttu ja kelle teod on jutuga kooskõlas," ütles Madise oma kõnes, milles ta andis ülevaate oma tegevusest ajavahemikul 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2019.

Puudutades põhjusi, miks ametnikud sageli niimoodi käituvad, leidis Madise, et neid ei väärtustata piisavalt. "Ma arvan, et suurim probleem on meie nn eesliini nõrkus. Kas ametites ja inspektsioonides, koolides ja haiglates, lastekaitses ja hooldekodudes ikka on oskajatel spetsialistidel toetav töökeskkond, õiglane tunnustus ja vastutusele vastav palk? Kardan, et ei ole. Ja me oleme näinud, et ei ole tõesti. Vahe ministeeriumide palkadega üha kasvab. Ja samal ajal eks ju eesliini inimesed näevad, kui palju on tegelikult ministeeriumides asendustegevust ja kui vähe on tulemust. See ei tõsta motivatsiooni," tõdes ta.

Kafkalikud olukorrad said lahenduse

Õiguskantsler kirjeldas olukordi, mis tema hinnangul on oma absurdsuses kafkalikud - ekslikult surnuks kuulutatud mees ei saanud ennast legaliseerida või olukord, kus liikumispuudega inimesel kästi ID-kaardi abil maksta selle eest, et tema töötamast lakanud ID-kaart korda teha.

"Kõige uskumatum ja nukram on lugu surnud mehest, keda ükski riigiasutus ei pidanud vajalikuks ellu tagasi aidata. Inimene oli tagaselja surnuks tunnistatud, soovis ellu tagasi pöörduda. Ja enne seda, kui ta meile jõudis, ei olnud mitte keegi talle öelnud, mida ta peaks tegema, et uuesti elavate kirja jõuda. Tegemist oli tõeliselt kafkaliku teekonnaga. Muu hulgas öeldi inimesele ka kohtu kantseleis, et ta ei saa avaldust tuua, sest ta on surnud," rääkis Madise. "Siis leiti, et ka tema esindaja ei saa tuua, sest surnul ei saa esindajat olla. Ja inimene kaotas tõepoolest praktiliselt lootuse. Asi lõppes sellega, et me olime sunnitud aitama ise vajalikud dokumendid valmis teha ja õigesse kohta ära viia. Praegu on inimene jälle elus, maksab makse, ma usun, et tal on ka tervisekindlustus nüüd," kirjeldas õiguskantsler.

"Üsna sarnane oli olukord liikumisvõimetu inimesega, kelle ID-kaart blokeerus. Pangakontol, mida ainult sedasama ID-kaarti kasutades oli võimalik käsutada, oli kogu tema raha. Ja siis teatati, et tee ülekanne, maksa ära riigilõiv ja siis teeme su ID-kaardi uuesti lahti," rääkis Madise, lisades, et tegelikult tuleb seda teha tasuta ja inimese juures kodus. "Asi õnnestus mõnenädalase pingutuse järel jällegi korda ajada. Ja ma loodan, et paremaks sai ka süsteem. Aga ometi suudeti selle inimese emale, kes tema eest võitles, nädalaid ajada täielikku jama, anda täiesti vastukäivaid soovitusi ja vihastada inimene absurdsete nõudmistega välja, muu hulgas nõudmisega sedasama blokeerunud ID-kaarti kasutades siseneda oma pangakontole ja teha vajalik ülekanne," tõdes Madise.

Pensionireform võib tuua vajaduse täiendavateks sotsiaaltoetusteks

Madise ütles riigikogu saadikute küsimustele vastates, et jälgib "suure hoole ja tähelepanuga" kavandatavat pensionireformi ning rõhutas sellega seoses, et igal juhul tuleb tagada pensionide minimaalne tase ning vajadusel kasutada selleks ka maksumaksjate rahastatud sotsiaaltoetusi.

"Juhul, kui ei muudeta Eesti põhiseadust, mille kohaselt ühiskond tervikuna peab tagama igaühele minimaalse väärika äraelamise, ja Eesti ei ütle lahti rahvusvahelistest lepingutest, mis nõuavad riigilt sedasama, siis tuleb sedalaadi plaane pidades päris kindlasti läbi mõelda, et kuidas vaesusesse sattuvate pensionäridega hiljem toime tulla või millised on need meetmed, mis tagavad vanaduspõlves pensioni, mille asendusmäär on vähemalt 40 protsenti eelnevast sissetulekust," rääkis Madise teisipäeval riigikogus. "Juhul, kui kaob ära selline pensionisüsteem, mis võimalikult paljudele tagaks põhiseaduse mõttes inimväärse äraelamise vanaduspõlves, et siis tuleb arvestada sellega, et nendele inimestele tuleb ette näha senisest palju suuremas ulatuses sotsiaaltoetusi ja seda siis maksumaksja arvel."

Madise rõhutas oma esinemises ka, et omastehooldus ei tohi ebamõistlikult koormata perekonda ning lähedastele ei saa panna suuremat koormat, kui nad kanda suudavad. Omavalitsused ja riik peavad tagama abivajajate sotsiaalhooleande ning kedagi ei tohi sundida loobuma oma tööst ja õpingutest või laste toetamisest, kuna ta peab hooldama oma vanemaid, rõhutas Madise.

Õiguskantsler juhtis oma ettekandes tähelepanu ka sellele, et ametnike ja poliitikute tööalaseid vigu hinnates tuleks hukka mõista teadlikud kuritarvitused ja tegematajätmised, mis tulevad eelkõige laiskusest, hirmust ja südametunnistuse puudulikkusest. Kui aga eksimuse taga on valearvestus või -info, peaks hukkamõistu asemel tunnustama julgust viga parandada. Siin saame me kõik parastava suhtumise muutmiseks palju ära teha. Just hirm meelepaha ees kehutab vigu eitama ning inimeste heaolu ja meelerahu arvel kujuteldavat mundriau kaitsma.

Lisaks toob ta välja, et erakonnaseaduses tuleks luua õigusselgus keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärgede osas ning täpsustada riigikogu valimiste seadust, ühtlustades valimisringkondade suurust. Kodakondsusseaduses peaks saama suurema selguse sünnijärgsuse, kodakondsuse kaotanuks lugemise sätete uuendamise ning topeltkodakondsuse võimaldamise tingimuste ja Eesti kodakondsuse säilitamise võimaluste osas. Ühistranspordiseaduses peaks täpsustama koolibusside turvalisuse nõudeid ja parandama ühistranspordi ligipääsetavust ratastooliga inimestele. Arendajatele on vaja kehtestada ühtsed reeglid, kuidas rakenduvad kohustused osaleda taristu rajamises.

Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsler sõltumatu institutsioon, kelle peamine ülesanne on tagada, et Eesti seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. Peale selle täidab õiguskantsler õigusvahemehe ülesandeid, lahendades ametiasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi ja algatades vajaduse korral põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Õiguskantsler teeb järelevalvet ka riigiasutuste üle, kes korraldavad telefonikõnede ja vestluste pealtkuulamist, kirjavahetuse jälgimist ning koguvad ja töötlevad isikuandmeid muul varjatud viisil.

Õiguskantsleri tegevuse aastaülevaate leiab siit.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: