Aasta alguses haridus- ja teadusministeeriumist tulnud segased sõnumid Kohtla-Järve hariduse teemal panid minister Mailis Repsi hiljem tunnistama, et märtsikuistel Riigikogu valimistel kaotas Keskerakond just selle pärast mitu parlamendi mandaati.

Tarkusepäeval nentis haridus- ja teadusminister, et tegelikult oligi plaanis teha Kohtla-Järvele selline gümnaasium, nagu pühapäeval avati. Ehk siis õpilasi õpetatakse eesti keeles, üksnes üleminekuperioodil ehk kahel esimesel aastal tagatakse koolis osaliselt venekeelne õpe vene gümnaasiumidest 11. ja 12. klassidesse tulnud õpilastele.

"Kool sündis täpselt, nii nagu kümme aastat oli planeeritud. See oli väga tark ja rahulik planeerimine. Enne valimisi olnud elevused olid arusaadavad, sest see oli valimiste periood. Tegelikult avati kool täpselt nii, nagu oli planeeritud," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.  

Seda, et kool tuleb eestikeelne, ütles pärast esimese direktori Irina Putkoneni loobumist jaanuari lõpus Kohtla-Järvet külastanud haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal. Kuid pärast seda tuli ministeeriumist teade, et see on vaid üks võimalikest variantidest, ning algas suur segaduste aeg. Ka 2014. aastal haridus- ja teadusministeeriumiga Kohtla-Järve koolivõrgu reorganiseerimise lepingu sõlminud Kohtla-Järve linnavalitsus teatas, et nad pooldavad siiski kakskeelset kooli.

Tekkinud segaduses võttis pärast ministri Kohtla-Järve visiiti kooli keeleprobleemi otsustada eelmine valitsuse koosseis, kuid ei suutnud seda enne valimisi teha. Tehti spetsialistide paarikümneliikmeline töörühm, kuid Isamaa erakonna esindajana toonitas Urmas Reinsalu, et kooli õppekeele otsustab lõplikult uus valitsus. Aprillikuus gümnaasiumi direktoriks valitud Hendrik Agur andis kohe teada, et ta plaanib teha gümnaasiumi eestikeelsena, ning valitsuse päevakorda polegi teema rohkem jõudnud.

Agur: "Vene emakeelega inimesed pole seni saanud konkurentsivõimelist haridust"

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul ei olnud ta valdavalt venekeelse elanikkonnaga piirkonnas eestikeelse gümnaasiumi loomise taga üksi. "Eestikeelse kooli tegemine Kohtla-Järvele oli minu väikese meeskonna otsus ja see oli ka visioon, millega mina kandideerisin Kohtla-Järve gümnaasiumi direktoriks, ja järelikult see sobis ka riigile. Seda otsust ei olnud raske vastu võtta, sest ma väga usun sellesse, et piirkonnas, kus elab kolm neljandikku vene emakeelega inimesi ja konkurentsivõimeline haridus pole seni olnud kättesaadav, muutub see nüüdsest kardinaalselt."

Virumaa eesti hariduse seltsi esimehe Mare Roosilehe sõnul on Hendrik Agur leidnud õige võtme eri keeletaustaga noorte ühendamisel. "See on muusika, kunst ja kultuur. Noored on väga aktiivselt kaasa läinud ja hirmud on kogu aeg olnud pigem täiskasvanud inimestel. Noored on valmis eesti keelt õppima," sõnas Roosileht, kes oli vene noortele eestikeelse gümnaasiumihariduse andmise eestkõneleja. Tema soov oli, et ametnikud kuulaks rohkem kohapeal töötavaid spetsialiste, kes teavad ja tunnetavad kogukonna ootusi ja oskusi.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul on oluline, et hariduse omandamisel ei tohi saada noorte praegu veel kehv riigikeele oskus takistuseks. "Kohtla-Järve gümnaasiumisse läheb noori, kellel eesti keele taust ei ole võibolla nii tugev, aga keda toetatakse ja kes saavad kindlasti väga hea hariduse," ütles Reps.

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur nentis, et kui esimesel aastal sai kooli võetud kõik soovijad, siis tulevikus see nii ei ole. Samuti ei ole direktori sõnul kohad koolis garanteeritud praegustele õpilastele, sest õpinguteks vähe motiveeritud gümnasistid peavad kooliga hüvasti jätma.