Kultuuriminister Tõnis Lukas tõdes oma valdkonna eelarvet ERR-ile kommenteerides, et ajad ei ole kõige rikkalikumad ja eelarvedistsipliin riigis on päris karm, kuid sellele vaatamata kultuurieelarve järgmisel aastal tõuseb.

2,5 protsenti tõuseb riiklike, avalik-õiguslike ja riigi sihtastustest kultuuriasutuste töötajate palgafond. Kultuuriministeeriumi enda palgafond ei paisu.

"See, kuidas asutusesiseselt see senisest suurem raha ära jaotatakse, sõltub asutuste otsustest kohapeal," lisas Lukas.

2,5 protsenti tõuseb ka treenerite toetus.

Positiivse otsuse said ka koori- ja tantsujuhid, kelle tegevuse järjepidevus on olnud puuduva rahastuse tõttu laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal pidevalt löögi all.

"Ma olen väga rõõmus, et me alustame nüüd laulu- ja tantsupeo tunglahoidjate ehk koorijuhtide ja tantsujuhtide palgatoetuste süsteemi väljaarendamist ja ka selleks on konkreetset toetusraha järgmiseks aastaks ette nähtud, täiendavalt 200 000 eurot, aga me töötame süsteemi esindusorganisatsioonidega koos välja. Lähiajal saab see paika, nii et koori- ja tantsujuhtide rahastamine ja nende sotsiaalne seisund on kindlustatud ka laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal," lubas Lukas.

Täiskasvanute eesti keele õpet korraldavate keelemajade eelarve on järgmisel aastal kaks miljonit eurot.

Kaks miljonit lisaraha ehk kokku kolm miljonit eurot saab ka Team Estonia ehk Eesti olümpiakoondis, kuivõrd 2020. aastal toimuvad Tokyos olümpiamängud.

ERR-i uue telemaja ehituseks eraldas valitsus lähiaastateks 22 miljonit eurot ning rahuvusraamatukogu ja rahvusarhiivi ühishoone rekonstrueerimiseks lähiaastate peale kokku 53 miljonit eurot.

Kärpekohad

Kärpekohad kultuuriministeeriumi haldusalas leiti Kalevi staadioni renoveerimise arvelt - see töö on tehtav planeeritust odavamalt. Samuti on vähendatud tegevuskulude ja investeeringute reserve, mis tähendab, et aasta sees jooksvalt nii palju kui varem enam juurde anda ei ole.