Demokraatide enamusega esindajatekoja õiguskomitee kiitis juba paar nädalat tagasi heaks uued protseduurid, mis lubavad komitee liikmetel nõuda Valgelt Majalt rohkem dokumente ja tunnistusi, kuulutades esimest korda, et presidendi suhtes algatatud juurdlus keskendub tagandamisele.

President Donald Trump suhtus teisipäeval üsnagi muretult informatsiooni, et demokraadid kavatsevad alustada uurimismenetlust tema ametist tagandamiseks.

Trumpi hinnangul aitab see vaid kaasa tema tagasivalimisele.

"Kui nad teevad seda, siis kõik on öelnud, et see on mulle valimistel vaid positiivne," ütles Trump ÜRO kohtumiste kõrvalt ajakirjanikele.

"See on järjekordne nõiajahi praht," kirjutas president pärast esindajatekoja spiirki sõnavõttu.

USA demokraatide presidendikandidaadiks pürgiv Joe Biden teatas varem päeval, et toetab Trumpi tagandamist, kui riigipea keeldub koostööst kongressi uurimistega, mis käsitlevad Ukraina survestamist ja riigipea teisi skandaale.

"Ta kavatseb ärgitada Trumpi täitma kõik kongressi praegused, õiguspärased infopalved - Ukraina asjus ja teistes uurimistes. Ja kui Trump seda ei tee, siis pole kongressil muud valikut kui alustada tagandamise menetlust," teatas Bideni kampaania.

Kui Trump survestas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid uurima rivaali Joe Bidenit poliitilise kasu nimel, siis on see põhjus alustada kongressis presidendi tagandamise protsessi, ütlesid esmaspäeval seitse demokraadist seadusandjat.

Kongresmenid ütlesid lehes Washington Post avaldatud ühisartiklis, et ei jõudnud selle järelduseni kergekäeliselt.

Seitse tsentristlikku seadusandjat - Gil Cisneros, Jason Crow, Chrissy Houlahan, Elaine Luria, Mikie Sherrill, Elissa Slotkin ja Abigail Spanberger - teenisid varem sõjaväes või töötasid riikliku julgeoleku vallas. Nad esindavad suuresti osariike, kus Trump on populaarne, kuid valijad jagunevad erakondlikult poolehoiult umbes pooleks.

Trumpi sõnul ei teinud ta midagi Zelenskõiga Bidenit arutades midagi valesti.

President lubas avaldada telefonivestluse Ukraina riigipeaga

Trump teatas teisipäeval, et annab loa telefonivestluse stenogrammi avaldamiseks.

"Saate näha, et tegemist oli väga sõbraliku ja täiesti asjakohase kõnega," kirjutas Trump suhtlusvõrgustikus Twitter.

Hunter Bideni seos Ukrainaga

Hunter Biden on advokaat ning tervishoiule, veebihasartmängudele ja taastuvenergeetikale keskenduva riskikapitalifirma Eudora Global asutaja.

See ei ole aga põhjus, miks ta on viimasel ajal tähelepanu keskmesse sattunud. 2014. aastal asus Hunter Biden tööle Ukraina maagaasiettevõtte Burisma Holdings nõukokku, saades selle eest märkimisväärset tasu. Tema ametiajal selles firmas alustas Ukraina peaprokurör Viktor Šokin ettevõtte suhtes uurimist.

The New York Times kirjutas tänavu maikuus, et Hunteri isa Joe Biden, kes oli Barack Obama ajal asepresident ja USA administratsiooni keskne isik Ukraina teemal, ähvardas 2016. aastal hoida kinni miljardi dollari ulatuses laenugarantiisid, kui Ukraina oma riigis korruptsiooni ei vähenda.

Osa Bideni nõudmisest oli ka see, et ametist tuleks tagandada Šokin, kes uuris Burisma Holdingsi taga olevat oligarhi. USA ametnikud süüdistasid Šokinit selles, et ta ei võidelnud samal ajal korruptsiooniga enda asutuses. Lõpuks hääletas Ukraina parlament Šokini ametist maha.

Ukraina nüüdne peaprokurör Juri Lutsenko ütles mais Bloombergile, et tal ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Joe Biden või Hunter Biden oleks midagi valesti teinud.

"Hunter Biden ei rikkunud ühtki Ukraina seadust, vähemalt praegu me ei näe küll ühtki pahategu," sõnas Lutsenko. "Ettevõte võib oma nõukogule maksta nii palju kui ta tahab," lisas ta.

Hunter Biden ütles mais Timesile, et tal ei olnud mingit seost Burisma Holdingsi vastase uurimisega. The Washington Post on kirjutanud, et selle kohta nagu oleks Joe Biden püüdnud oma poega aidata, pole mingeid tõendeid.