Kristi Raik: Trump survestas Zelenskit rikkuma õigusriigi põhimõtteid
USA president Donald Trump survestas telefonikõnes Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit käituma viisil, mis on vastuolus õigusriigi põhimõtete ning mõlema riigi seadustega, ütles Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.
Kolmapäeval avaldati protokoll Trumpi ja Zelenski telefonivestlusest 25. juulil, mille käigus ärgitas Trump Ukraina presidenti tegema koostööd tema ihuadvokaadi Rudy Giuliani ja justiitsministri William Barriga Joe Bideni küsimuses.
"Kui sa saaksid seda uurida... see kõlab mulle jubedalt," ütles Trump kõnes Volodõmõr Zelenskile. Trump rääkis kahtlustest, mille järgi Joe Biden tahtis sekkuda Ukraina prokuratuuri juurdlusse, mis puudutas Bideni poega Hunterit.
Kristi Raik kommenteeris seda teemat "Aktuaalses kaameras". Tema hinnangul on see skandaal kõigile USA liitlastele ja partneritele halb uudis.
"See on konkreetne näide selle kohta, mida see võib tähendada, et USA-s on president, kes ei väärtusta püsivaid liitlassuhteid ega partnerlussuhteid, kelle jaoks ühised väärtused partneritega ei oma mingit kaalu ja kes on valmis survestama oma partnereid, kasutama ära nende sõltuvust isikliku poliitilise kasu saamise esmärgil. Siin on eriti kahetsusväärne see, et ta on survestanud Ukraina juhte tegutsema viisil, mis on vastuolus õigusriigi põhimõtetega, samas kui USA ja lääneriigid on aastaid teinud tööd selleks, et toetada Ukrainas õigusriigi tugevdamist," rääkis Raik.
"USA president on survestanud Ukraina presidenti tegutsema viisil, mis on vastuolus nii USA kui ka Ukraina seadustega ja rikub õigusriigi põhimõtteid," tõdes ta.
Raigi hinnangul on nüüd kõigi pilgud pööratud Ukraina suunas. Tema sõnul peaksid Ukraina partnerid nüüd rõhutama oma jätkuvat toetust riigile.
"Praegu selle skandaali tagajärjel on kindlasti põhjust rõõmustada Venemaa juhtidel, kelle jaoks see skandaal näitab Lääne nõrkust, USA toetuse nõrkust oma liitlastele ja annab justkui tõestust selle kohta, et Lääne juhtide jutt demokraatiast, õigusriigist ja väärtustest on täiesti küüniline," selgitas Raik.
Hunter Bideni seos Ukrainaga
Hunter Biden on advokaat ning tervishoiule, veebihasartmängudele ja taastuvenergeetikale keskenduva riskikapitalifirma Eudora Global asutaja.
See ei ole aga põhjus, miks ta on viimasel ajal tähelepanu keskmesse sattunud. 2014. aastal asus Hunter Biden tööle Ukraina maagaasiettevõtte Burisma Holdings nõukokku, saades selle eest märkimisväärset tasu. Tema ametiajal selles firmas alustas Ukraina peaprokurör Viktor Šokin ettevõtte suhtes uurimist.
The New York Times kirjutas tänavu maikuus, et Hunteri isa Joe Biden, kes oli Barack Obama ajal asepresident ja USA administratsiooni keskne isik Ukraina teemal, ähvardas 2016. aastal hoida kinni miljardi dollari ulatuses laenugarantiisid, kui Ukraina oma riigis korruptsiooni ei vähenda.
Osa Bideni nõudmisest oli ka see, et ametist tuleks tagandada Šokin, kes uuris Burisma Holdingsi taga olevat oligarhi. USA ametnikud süüdistasid Šokinit selles, et ta ei võidelnud samal ajal korruptsiooniga enda asutuses. Lõpuks hääletas Ukraina parlament Šokini ametist maha.
Ukraina nüüdne peaprokurör Juri Lutsenko ütles mais Bloombergile, et tal ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Joe Biden või Hunter Biden oleks midagi valesti teinud.
"Hunter Biden ei rikkunud ühtki Ukraina seadust, vähemalt praegu me ei näe küll ühtki pahategu," sõnas Lutsenko. "Ettevõte võib oma nõukogule maksta nii palju kui ta tahab," lisas ta.
Hunter Biden ütles mais Timesile, et tal ei olnud mingit seost Burisma Holdingsi vastase uurimisega. The Washington Post on kirjutanud, et selle kohta nagu oleks Joe Biden püüdnud oma poega aidata, pole mingeid tõendeid.
Toimetaja: Merili Nael