Hääletusel olnud resolutsioon sätestab tagandamismenetluse edasise protseduuri ning selle puhul ei ole küsimuseks, kas Trump tuleks riigipea ametist tagandada või mitte, vahendasid Axios, BBC, Vox, Fox News jt.

Resolutsiooni poolt hääletas 232, vastu 196 esindajatekoja saadikut. Seejuures, lisaks kõigile vabariiklastele hääletasid kaks demokraati resolutsiooni vastu.

Otseülekande video:

Trump on juba nimetanud kogu protsessi ebaseaduslikuks ja süüdistanud vastaseid poliitilistes ajendites. Tema reaktsioon järgnes hääletusele ruttu.

"Ameerika ajaloo suurim nõiajaht!" säutsus president.

Trump kutsus vabariiklasi oma selja taha koonduma, ehkki pole võimatu, et temast saab Ühendriikide ajaloo kolmas tagandatav president, ja lõppotsuse peab tegema senat.

Resolutsiooni heaks kiitmine toob muuhulgas kaasa tunnistajate avalikud kuulamised, võimaluse nõuda tunnistajatelt vande all tunnistusi ja erinevate dokumentide avalikustamise. Samuti sätestab see Trumpi advokaatide võimalikud õigused protsessi raames.

Hääletus on mõeldud vastukäiguna Trumpi ja osade vabariiklaste väidetele, et tagandamismenetlusel ei ole täiskogu hääletuseta seaduslikku jõudu. Samuti on selle põhjal võimalik ka järeldada, kuivõrd suur toetus on tagandamismenetlusel Demokraatliku Partei kontrolli all olevas esindajatekojas.

Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes on aastaid tõrjunud paljude parteikaaslaste soovi Trumpi erinevatel põhjustel tagandama asuda, kinnitas kusjuures taas, et mingit otsust selles küsimuses, kas Trumpi ka otseselt tagandama asuda, pole veel langetatud. Pelosi on olnud pikemat aega seisukohal, et poliitiline võit Trumpi ja tema poliitika üle tuleb saavutada valimiskastide juures, mitte juriidiliste protseduuride abil ning seda ka juhul, kui viimased võivad olla õigustatud.

USA meedia: tagandamisjuurdluse juhid kutsusid Boltoni ütlusi andma

USA kongressis tagandamisjuurdlust juhtivate komiteede juhid on palunud president Donald Trumpi eelmisel riikliku julgeoleku nõunikul John Boltonil tulla ütlusi andma, vahendas Ühendriikide meedia kolmapäeval. 

10. septembril tagasi astunud Bolton kutsuti tunnistusi andma 7. novembril suletud uste taga peetaval istungil, edastas päevaleht Washington Post. 

Boltoni advokaat Charles Cooper ütles, et presidendi endine julgeolekunõunik ei kavatse vabatahtlikult ütlusi andma tulla ja teeb seda vaid kongressi korralduse (subpoena) korral. 

USA riikliku julgeoleku nõukogu endise ametniku Fiona Hilli sõnul valmistas Valge Maja väidetav Ukraina survestamise kampaania Boltonile niivõrd suurt muret, et ta teavitas üht advokaati ning hoiatas lähikondlasi Trumpi Ukraina varipoliitikat juhtinud Rudy Giuliani eest, edastasid päevaleht New York Times ja telekanal NBC oktoobri keskpaigas. 

Hill ütles, et tema enda ülemus, tollane riikliku julgeoleku nõunik Bolton võrdles Trumpi survet Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile ning Giuliani ja Valge Maja kantseleiülema Mick Mulvaney sepitsusi narkotehinguga. 

USA välisministeeriumi ametnik ütleb kolmapäeval esindajatekoja tagandamisjuurdlusel tunnistust andes, et Bolton olevat hoiatanud Giuliani tegevuse eest Ukrainas.

Christopher Anderson ja teine välisteenistuse ametnik Catherine Croft esinevad tunnistusega kolmapäeval.

Anderson räägib seadusandjatele juunikuisest kohtumisest Boltoniga, kes olevat väljendanud toetust Valge Maja tihedamale suhtlusele Ukraina valitsusega. Bolton hoiatanud aga, et Guliani on presidendi peamine hääl Ukrainas, ja see võib saada takistuseks.

Trumpi reiting püsib tagandamisjuurdlusest hoolimata stabiilne

Trumpi reiting püsib kongressi esindajatekoja algatatud tagandamisjuurdlusest hoolimata stabiilne, ilmneb Associated Pressi ja NORC-i avaliku arvamuse uuringute keskuse neljapäeval avaldatud küsitlustulemustest.

Siiski toob arvamusuuring esile mõningaid ohumärke.

Trump on küll endiselt populaarne oma Vabariiklikus Parteis, kuid mõned vabariiklased ei ole päris kindlad presidendi aususes ja Ameerika demokraatia normide austamises ning heidavad talle ette distsiplineerimatust.

Tervelt 61 protsenti ameeriklastest leiab, et Trump ei austa piisavalt riigi demokraatlikke institutsioone ja traditsioone. See teema on ka tagandamisjuurdluse keskmes.

Vabariiklased toetavad sellest hoolimata Trumpi, tema tegutsemise kiidab heaks 85 protsenti vastanuist.

"Demokraadid ei lase presidendil oma tööd teha," ütles 73-astane Põhja-Carolina vabariiklane Robert Little.

"Ta on ametiaja algusest peale teinud Ühendriikidele head, aga demokraatide ainus plaan on Trumpist lahti saada."

Trumpi tööga presidendina on rahul ühtekokku 42 protsenti ameeriklastest. Selline toetus on tal olnud suurema osa ametiajast. 

Trumpi kui presidenti suhtub positiivselt vaid seitse protsenti demokraatidest.

Trumpi suurim trump on majandus, mis on hoiatavatest langussignaalidest hoolimata kasvu jätkanud. Presidendi tegevuse majanduse juhtimisel kiidab heaks 54 protsenti ameeriklastest, sealhulgas neljandik demokraatidest.

Trump sai eelkäijalt Barack Obama pärandiks kasvava majanduse, selle positiivne suund on jätkunud ning tööpuudus jääb alla nelja protsendi. Majandusteadlased hoiatavad aga, et Hiina tollidega karistamine võib USA majandusele kalliks maksma minna.

Ameeriklaste enamus - 55 protsenti - ei kiida heaks viisi, kuidas Trump teiste riikidega kaubandusläbirääkimisi peab.

Veel kriitilisemalt suhtuvad ameeriklased Trumpi välispoliitikasse - seda ei kiida heaks 59 protsenti vastanuist. Rahvas kardab ka, et Trumpi käitumine presidendina ei paranda USA positsiooni maailmas. 46 protsendi arvates on tema poliitika teinud pigem halba kui head, 39 protsendi arvates on mõju positiivne.

Üle poole ameeriklastest - 56 protsenti - leiab, et sõna "aus" ei ole presidendi iseloomustamiseks sobiv. Vabariiklastest pool on aga veendunud, et just see sõna kirjeldab Trumpi kõige paremini.