Ligipääsu piiramine polnud katse varjata sobimatuid arutelusid, vaid sellega taheti hoida memosid nägevate inimeste arv väiksena. Eesmärk oli vältida 2017. aastal, Trumpi ametiaja alguses tekkinud olukorda, kus meediasse lekkisid presidendi riiakad vestlused Mehhiko ja Austraalia juhtidega, lausus anonüümsust palunud eksametnik.

Viis, kuidas Valge Maja Trumpi ja välisliidrite telefonivestlustega ümber käis, on nüüd esindajatekoja demokraatide tagandamisuurimise keskmes. Vilepuhuja väidab, et Valge Maja üritas peita Trumpi kõnet Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskiga, milles Trump palus talt abi oma demokraadist rivaali Joe Bideni uurimiseks.

Valge Maja tunnistab, et kõne memo toimetati väga piiratud ligipääsuga süsteemi Trumpi riikliku julgeoleku nõukogu advokaatide soovitusel.

Tavaliselt pannakse kõnest tehtud memod sinna vaid siis, kui kõnes käsitletakse riikliku julgeoleku seisukohast väga tundlikke asju. Kuid Trumpi ja Zelenski kõnes neid ei arutatud.

Selliseid kõnede varjamisi olevat veelgi. Näiteks on nende seas Trumpi vestlused Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salmaniga.

Eksametnik kinnitas püüdlusi piirata ligipääsu Trumpi telefonikõnedele, kuid pakkus välja muu selgituse: Valge Maja üritas piirata eravestluste lekkimist.

Hunter Bideni seos Ukrainaga

Hunter Biden on advokaat ning tervishoiule, veebihasartmängudele ja taastuvenergeetikale keskenduva riskikapitalifirma Eudora Global asutaja.

See ei ole aga põhjus, miks ta on viimasel ajal tähelepanu keskmesse sattunud. 2014. aastal asus Hunter Biden tööle Ukraina maagaasiettevõtte Burisma Holdings nõukokku, saades selle eest märkimisväärset tasu. Tema ametiajal selles firmas alustas Ukraina peaprokurör Viktor Šokin ettevõtte suhtes uurimist.

The New York Times kirjutas tänavu maikuus, et Hunteri isa Joe Biden, kes oli Barack Obama ajal asepresident ja USA administratsiooni keskne isik Ukraina teemal, ähvardas 2016. aastal hoida kinni miljardi dollari ulatuses laenugarantiisid, kui Ukraina oma riigis korruptsiooni ei vähenda.

Osa Bideni nõudmisest oli ka see, et ametist tuleks tagandada Šokin, kes uuris Burisma Holdingsi taga olevat oligarhi. USA ametnikud süüdistasid Šokinit selles, et ta ei võidelnud samal ajal korruptsiooniga enda asutuses. Lõpuks hääletas Ukraina parlament Šokini ametist maha.

Ukraina nüüdne peaprokurör Juri Lutsenko ütles mais Bloombergile, et tal ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Joe Biden või Hunter Biden oleks midagi valesti teinud.

"Hunter Biden ei rikkunud ühtki Ukraina seadust, vähemalt praegu me ei näe küll ühtki pahategu," sõnas Lutsenko. "Ettevõte võib oma nõukogule maksta nii palju kui ta tahab," lisas ta.

Hunter Biden ütles mais Timesile, et tal ei olnud mingit seost Burisma Holdingsi vastase uurimisega. The Washington Post on kirjutanud, et selle kohta nagu oleks Joe Biden püüdnud oma poega aidata, pole mingeid tõendeid.