Eesti koos 16 EL-i riigiga taunis Ungari LGBTIQ-piiranguid

Eesti koos veel 16 Euroopa Liidu riigiga tegi teisipäeval avalduse, milles kritiseeris Ungaris vastuvõetud seksuaalhariduse teemalisi seadusemuudatusi, kuna nendes nähakse seksuaalvähemuste (LGBTIQ) õiguste ja sõnavabaduse piiramist.
"Me väljendame oma tõsist muret Ungari parlamendis vastuvõetud seadusmuudatuste üle, mis diskrimineerivad LGBTIQ inimesi ja lähevad vastuollu sõnavabadusega, tuues ettekäändeks laste kaitsmise," öeldakse Belgia, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburgi, Hollandi, Hispaania, Austria, Kreeka, Küprose ja Rootsi tehtud pöördumises. Avalduse algatas Belgia asepeaminister ja välisminister Sophie Wilmes.
Samas märgivad riigid, et Ungari parlamendi tehtud muudatused lastekaitseseaduses, reklaamiseaduses, ajakirjandusseaduses, perekonna kaitse seaduses ja haridusseaduses keelavad alla 18-aastastele info andmise soolise identiteedi kohta, mis erineb inimese sündimisel saadud soost, aga samuti info jagamise soovahetuse ja homoseksuaalsuse kohta.
"See esindab räiget diskrimineerimise vormi, mis põhineb seksuaalsel orientatsioonil, soolisel identiteedil ja selle väljendamisel ning seega väärib taunimist. Kaasamine, inimväärikus ja võrdsus on Euroopa Liidu tuumväärtused ja me ei saa nende põhimõtetega kompromissile minna," teatavad riigid.
Samas rõhutatakse, et Ungari seadusemuudatused lähevad vastuollu sõnavabaduse põhimõtetega, kuna keelavad arvamusavaldused ja piiravad võimalusi saada võimude poolt piiramata erapooletut infot nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
"LGBTIQ inimeste sildistamine on selges vastuolus nende põhiõigusega väärikusele nagu nagu sätestatakse EL-i [põhiõiguste] hartas ja rahvusvahelises õiguses," seisab pöördumises.
Pöördumise lõpus kutsuvad sellega ühinenud riigi Euroopa Komisjoni kui EL-i seadustest kinnipidamise jälgijat kasutama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid selleks, et tagada EL-i seaduste täielik järgimine.
Riikide avaldus tehti teisipäeval, kui Luksemburgis toimus EL-i üldasjade nõukogu, mille üheks teemaks oli niinimetatud artikkel 7 menetlus, mis käivitatakse EL-i riikide suhtes, kelle puhul on alust arvata, et nad eemalduvad Euroopa Liidu alusväärtustest. Ungari suhtes on mitmeid selleteemalisi muresid nagu kohtute sõltumatus või ajakirjandusvabadus.
Ungari viimane samm seksuaalhariduse teemal tekitas aga EL-i pealinnades, mis niigi on mures selle pärast, et ei suuda takistada Ungari ja Poola tagasilangust demokraatiast ja õigusriigist, uue šokilaine, kirjutas väljaanne Politico.
Peaminister Viktor Orbani Fideszi partei enamusega parlament võttis 15. juunil seadusemuudatused vastu vastu 157 poolt ja ühe vastuhäälega. Opositsioon, välja arvatud rahvuslaste partei Jobbik saadikud, boikoteeris hääletust.
Ungari LGBTQ kogukond näeb muudatustes oma õiguste mahasurumist ja võrdleb Venemaal rakendatud meetmetega. Venemaal keelati 2013. aasta seadusega noorte hulgas "ebatraditsioonilise seksuaalse orientatsiooni propageerimine".
Seadus on Orbani valitsuse järjekordne samm, millega väidetavalt võideldakse pedofiiliaga ja kaitstakse lapsi.
Kriitikud juhivad aga tähelepanu, et seadus, mis keelab LGBTQ gruppide haridusprogrammid ja reklaami, piirab nii väljendusvabadust kui laste õigusi.
Seadus ütleb, et seksuaalharidus ei tohi olla suunatud soolisele segregatsioonile, soomuutmisele või homoseksuaalsusele.
Veel ei ole teada, missugused karistused on seadusest üleastujatele mõeldud.
Peaminister Orban, mis soovib võita 2022. aasta parlamendivalimised, edendab jõuliselt kristlik-konservatiivset poliitikat, olles juba ka varem astunud samme LGBT+ kogukonna vastu. Fideszi sõsarpartei Poolas, PiS, on sarnast poliitikat juba aastaid viljelenud.
Ungaris ilmus möödunud aastal lasteraamat "Imedemaa on igaühe jaoks", milles õpetatakse aktsepteerima vähemusi ja võitlema sotsiaalse tõrjumisega. Raamat põhjustas osa poliitikute hulgas pahameelt ja valitsus nimetas seda homopropagandaks, mis tuleks koolides keelata.
Orban ja tema partei on võitnud kolmed viimased valimised alates 2010. aastast, kuid opositsioonierakonnad on lubanud seekord koostööd teha ning nende toetus arvamusküsitlustes on tõusnud.
Toimetaja: Mait Ots