Politsei katsetas kiiruseületajate peal rahunemispeatust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1569512460000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Politsei katsetas Viljandi maantee Rapla lõigul esmakordselt kiiruseületajate suhtes rahunemismeetodit ehk kiiruseületajad said valida, kas maksta trahvi või oodata tee ääres kuni tund aega, et rahuneda. Pooled kiiruseületajatest valisid rahunemise.

Rapla maantee 32. kilomeetril oli neljapäeva hommikul üleval ekraan. Sellelt võisid hommikused kiiruseületajad vaadata, kui kaua neil tuleb oodata, enne kui nad tohivad sõitu jätkata. Politsei oli juhtidele pakkunud sellise valiku - kas maksta trahvi või kihutamisest rahuneda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommikul kella 8 keskpäevani tabas politsei 19 kiiruseületajat. Neist 17 võisid valida rahunemise või trahvi maksmise vahel. Eelduseks oli, et neil pole kehtivat karistust. Kümme juhti jäi parklasse rahunema. 20 kilomeetrit tunnis kiiruseületamist tähendas kolmveerand tundi rahunemist, kuni 40 kilomeetrit tunnis tähendas tund aega rahunemist.

"Suhtumine oli üldiselt positiivne. Öeldigi, et jah, võtan selle aja siis omale, puhkan, olen rahulikult. Ja tegelikult kiideti seda initsiatiivi just selles vaates, et politsei üritab katsetada ka teistsuguseid meetmeid, mitte ainult rahatrahvi," rääkis PPA innovatsiooninõunik Elari Kasemets.

"Ringvaates" selgitas Kasemets, et uue lähenemise tingis eelkõige see, et Eesti liiklusohutus on jäänud viimastel aastatel samale tasemele toppama. "Meil on aastaid hukkunute arv suhteliselt sama, vigastatute arv samal tasemel olenemata sellest, et meil on paremad autod ja liiklustaristu," rääkis ta.

Meetodi mõtles välja Eesti politsei innovatsioonimeeskond, lähtudes tõdemusest liiklusrikkujate küsitlemisel: Eesti autojuhid peavad kiiruseületamist loomulikuks käitumiseks ning suhtuvad trahvi nagu tavalisse maksu, lisaks peavad rikkujad tüütuks politseiautos aja viitmist pärast vahelejäämist. Sellest tekkiski idee, et äkki rahunemine tee ääres mõjub. Sellist menetlust on politseil plaanis korrata.

Samas kaalub politsei veel kolme meedet, mida lähiajal katsetada. Üks variant on kiiruskaamera trahviteatise ümberdisainimine, teine variant on katsetada erinevate sõnumite mõju liiklejatele. Kolmas variant on näiteks Tallinnas kiirustundlike fooride kasutamise juures hakata kuvama selle sõiduki numbrimärki, mille pärast foori roheline tsükkel lõppes.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: