Rail Balticu Pärnu reisiterminali võidutöö saatus sattus kahtluse alla ({{commentsTotal}})

Pärnu Rail Balticu reisiterminali arhitektuurikonkursi võitnud ideekavand Water Strider .
Pärnu Rail Balticu reisiterminali arhitektuurikonkursi võitnud ideekavand Water Strider . Autor/allikas: Pärnu linnavalitsus/OÜ Pluss

Neli ja pool aastat pärast Rail Balticu Pärnu reisiterminali arhitektuurikonkurssi avastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et lisaks konkursi võitjale tuleb neil läbi rääkida ka teiseks ja kolmandaks jäänutega. Avastus võib muuta ka tulevaste arhitektuurikonkurside korraldust.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avastus võib Rail Balticu reisiterminali senise lahenduse asemele tuua mõne teise idee.

2015. aasta alguses kuulutati välja, et Rail Balticu Pärnu reisiteminalile pakkus kõige parema lahenduse arhitektuuribüroo Pluss. Võidutööga "Water strider" hakkasid edasi toimetama nii Pärnu linnavalitsus kui ministeerium. Räägib töö üks autoreid Indrek Allmann.

"Me oleme osalenud detailplaneeringu koostamises arhitektuurse osa autorina. Peale seda on olnud aasta-poolteist vaikust, kuni üle poole aasta tagasi algasid tõsisemad läbirääkimised lepingusse jõudmiseks selle hoone teemal," ütles Allmann.

Läbirääkimiste jooksul lisati eskiisi tarvilik perroon ja muudeti ruumiprogrammi. Ka hinnaläbirääkimised on Allmanni sõnul kenasti läinud. Isegi pärast seda, kui Rail Baltic Estonia teatas väga rangetest projekteerimisstandarditest.

"Selles hinnaskaalas püsimisega oli raskusi aga lõpptulemusena me jõudsime siiski sinna hinna raamesse. Suisa isegi jäime alla selle ja seetõttu saime ka tellija juhtkonna poolse indikatsiooni, et hind neid rahuldab," sõnas Allmann.

Nii-siis, põhimõtteliselt oleks järgmine etapp projekteerimisleping. Aga eile (neljapäeval) teatati arhitektuuribüroole, et läbirääkimised jätkuvad hoopis teisiti. Lisaks võitjale kaasatakse läbirääkimistesse veel kaks ettevõtet, ehk need, kes said arhitektuurikonkursil teise ja kolmanda koha.

"Meie oleme konkursitingimusi lugedes saanud aru, et võitjaga alustatakse läbirääkimisi ja võitjaga läbirääkimiste nurjumise korral toimuvad läbirääkimised teise ja kolmanda koha tööde autoritega. Me eeldasime, et kuna nii tehnilisel kui hinna osas me saime kokkuleppele, siis ei ole põhjust tellijal järgnevate kohtade autoritega läbirääkimistesse asuda. Ilmselgelt on tellijal sellest punktist oma nägemus," lausus Allmann.

Tõesti, see, mida Indrek Allmann räägib, on kirjas ka terminali arhitektuurikonkursi võistlustingimustes. Ühtlasi ei väida keegi, et läbirääkimised arhitektuuribürooga Pluss nurjusid. Ometi usub Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et läbirääkimiste ringi tuleb laiendada ja kaasata ka OÜ b210 ning aktsiaselts Tari.

Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare sõnul nõuab seda riigihangete seadus.

"Kui ideekonkursil valitakse välja mitu võitjat ja ideekonkursi põhjal kavatsetakse välja kuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse raames sõlmida projekteerimisleping ühega võitjatest, siis tuleb läbirääkimisi pidada kõigi võitjatega," märkis Kaunissaare.

Sarnase sõnastusega punkt on seaduses juba aastaid. Ometi paistab, et varem pole läbirääkimisi niimoodi korraldatud. Kristjan Kaunissaare sõnul avastas ka ministeerium seadusepügala alles hiljuti. Seni on lähtutud arhitektide liidu juhendist, kus öeldakse, et niisuguse konkursi puhul peetakse läbirääkimisi ikkagi esikoha võitjaga.

"Ta on mõne aja eest siiski avastatud. Siin on küsitud erinevaid arvamusi ja just jõutud sellise seisukohani," lisas Kaunissaare.

Kuuldavasti pole mitte keegi arhitektuurivõistluste senise korralduse üle kaevanud. Miks siis ei võiks juba toimiva praktikaga edasi minna? Kristjan Kaunissaare ütleb, et ministeerium ei tohi seadusest mööda vaadata ja kõiki konkursi võitjaid tuleb kohelda võrdselt

"Minu meelest on ka tegemist äärmiselt ebameeldiva situatsiooniga, et see tõlgendus nüüd selline on. See on ebameeldiv nii Rail Balticu elluviijatele ehk riigile, kui ka arhitektile," ütles Kaunissaare veel.

Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov ütleb, et kui lähtuda seaduse uuest tõlgendusest, muutub küsitavaks arhitektuurikonkurside mõte.

"Põhieesmärk on leida parim ruumiline lahendus. Kui me kuuleme, et hakatakse laiema ringiga läbi rääkima, siis sellega antakse sõnum, et eesmärk on leida paremate hulgast odavaim lahendus," ütles Koov.

Ja kui seadust edaspidi uutmoodi tõlgendada, mõjutab see ka tulevasi arhitektuurikonkursse.

"Ma arvan, et Eesti ühiskond tervikuna kaotab, Eesti avalik ruum kaotab sellest. Loomulikult ka arhitektid kaotavad, kelle jaoks süsteem läheb hägusamaks. Kui seni on kehtinud ausa mängu põhimõtted, siis nüüd tuleb hakata mängima numbritega," sõnas Koov.

Seda, kas kõik varem korraldatud konkursid on õigustühised Kristjan Kaunisaare kommenteerida ei osanud.

Aga kogu loos peitub veel üks kivi. Nimelt nagu ennist öeldud, arhitektuuribüroo Pluss kaasati ka reisiterminali piirkonna detailplaneeringusse. Kristjan Kaunisaare loodab, et isegi, kui projekteerimisleping sõlmitakse kellegi teisega, uut detailplaneeringut tegema ei pea.

"Selle pärast me majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kirja Pärnu linnavalitsusele saatsimegi, et hinnata seda, kuidas detailplaneering selles valguses praegu paistab. Ja kui peaks olema mingisuguseid takistusi praegu teise ja kolmanda koha omanikuga läbi rääkida, siis mida on võimalik teha selleks, et seaduspäraselt aga võimalikult vähese ajakuluga probleemist üle saada," lausus Kaunissaare.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: