"Vastus on, et see on võimalik, aga sellel on kohutavalt krõbe hind," ütles Helme Vikerraadio saates "Uudis +" usutluses Mirko Ojakivile.

Helme sõnul on teisipäeval avalikustatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) esitletud uuringus pakutud meetmetest mõned mõistlikud, kuid nende seas on ka kaheldavaid.

Väga mõistlik on näiteks hoonete soojustamine, millelt saaks energiakulusid kokku hoida, märkis ta. Aga seal öeldud ka, et elektri tootmine tänasel kujul tuleb lõpetada täielikult, et tänane sisepõlemismootoritel põhinev transport tuleb lõpetada ja minna üle elektri- ja vesinikuautodele, rääkis Helme, leides, et sellisel kujul pole see teostatav.

Ta tõi ka näiteks ühe võimalusena süsinikuheitmete vähendamiseks pakutud Tartusse trammiliikluse rajamise, mis on ülikallis projekt ning mille võiks asendada ka vesiniku või gaasiga sõitvad bussidega.

Helme: Euroopa Liit survestab

Rahandusminister Helme väitel survestab Euroopa Komisjon liikmesriike kliimaneutraalsuse nimel uusi makse kehtestama ning mitmetes valdkondades seni kehtinud ühehäälse otsustamise õigusest loobuma.

"Euroopa Liidu kliimeaneutraaluse eesmärk hõlmab endast otsustusõiguste kiirete sammudega äraandmist Brüsselile laias valdkonnas. Sest kliima on teema, kus ühehäälsusega midagi teha ei ole. Me räägime siin Euroopa Komisjoni etepanekust kaotada ära ühehäälsus maksuvaldkonnas, terve hulk selliseid samme, millele meie erakond kindlasti ei ole valmis kohe toetust avaldama," rääkis ta ning väitis, et Euroopa Komisjon sooviks, et riigid kehtestaks liha- või transpordimakse.

Helme sõnul peab Eesti sarnaselt teiste riikidega taotlema endale erandeid, lisameetmete rakendamise õigust, kompensatsioonimehhanisme või üleminekuperioode, et säiliks Eesti energiajulgeolek, mäetööstus ja transpordisektor. Samuti ei sobi meile maksude kehtestamine lennu- või laevatranspordile, kuna kahjustaks meie ühendusi muu maailmaga.

Rahandusministri hinnangul on kliimaaktivistide nõudmised klišeelikud ning nad peaksid ka näitama, mis tuleks põlevkivielektrijaamade sulgemisel nende asemele. "Võib-olla saame need tuule- kui päikeseenergiaga kümne aasta pärast asendada, aga praegu veel mitte," tõdes.

Helme lisas, et peab mõeldavaks neljanda põlvkonna tuumajaamade ehitamist ning väikeste gaasijaamade käivitamist. Tema sõnul ei ole aga mõeldav, et Eesti loobuks põlevki kaevandamisest, kuna selle väärindamisest pärineb suur osa Eesti rikkusest.

Rahandusministri hinnangul ei saa Euroopa Liit kliimameetmetega liiga kaugele minna, kuna sellega kahjustaks muu maailmaga võrreldes oma konkurentsivõimet.

Rahandusminister: kliimahüsteeria importimine on nagu homopaanika

Helme kritiseeris kliimaaktivistide nõudmisi, nimetades seda hüsteeriaks ja ütles, et radikaalsed muutused süsinikuneutraalsuse saavutamiseks ei ole saanud rahvalt mandaati.

"Minu meelest on kliimahüsteeria Eestisse importimine samasugune probleem nagu oli homopaanika. Selles mõttes see ei ole Eestist välja kasvanud ühiskondlik nõue, et me me peame oma majanduse radikaalselt ümber tegema. See on väljastpoolt tulnud teema," ütles Helme usutluses Mirko Ojakivile. "Ei ole mingit küsimustki, et see on väljastpoolt tulnud väga suur surve Eesti valitsusele Euroopa Liidu poolt. Eks me peame sellele survele kuidagi vastama, reageerima sellele. Aga seda tuleb teha läbimõeldult, oma huvid selgelt defineerides ja oma huvide eest selgelt seistes," lisas ta.

"Teine asi on see, et usinamad kliimaneutraaluse propageerijad on kohati väga sõjakommunistlikud," jätkas Helme. "Minul igatahes häirekellad löövad, et siin tahetakse demokraatia asendada selle väitega, et kliima nimel tuleb meil teatud radikaalseid samme astuda - siin ma kindlasti ütlen, et see ei tule kõne allagi, meil normaalne demokraatlik protsess, kus rahvas annab mandaadi legitiimseteks otsusteks," lisas ta.

Ojakivi küsimusele, kas peame leppima planeedi hukuga, kui rahvas seda nõuab, vastas Helme: "Ma ei ole näinud ka seda rahvast, kes tahaks oma elustandardi alandamist. Need samad inimesed, kes plakatitega vehivad, ei ole valmis ise millestki loobuma - ei ole valmis loobuma oma nutiseadmetest, ei ole valmis loobuma oma lennureisidest, ei ole valmis loobuma igal hooajal uutest riietest. Alustagu iseendast!"

Rahandusministri sõnul ei tasu arvata, et meil pole tulevikku. "Ärgu muretsegu, see tulevik on meil olemas, looduskaitsega me tegeleme ja mõistlikuid üleminekuid uutele tehnoloogiatele toetame iga kell," kinnitas ta.