Saatejuht Anna Pihl vahendas Rahandusminister Martin Helme öeldut, et kliimaneutraalsuse järele ei ole Eesti ühiskonnas nõudlust, vaid see on Euroopa Liidust sisse toodud probleem. Helme kritiseeris Vikerraadio saates "Uudis +" kliimaaktivistide nõudmisi, nimetades seda hüsteeriaks ja ütles, et radikaalsed muutused süsinikuneutraalsuse saavutamiseks ei ole saanud rahvalt mandaati.

Kertu Birgit Anton vastas, et ka Eesti asub planeedil Maa ja planeedil Maa on ühine atmosfäär kõigi riikidega. "Ja seega kliimamuutus kogu planeedi kaudu mõjutab kõiki riike, Eestit ka. Kui kliimamuutuste tõttu paljud inimesed kaotavad oma elukohad, kas merevee taseme tõusu alla või kõrbete laienemise alla, siis need inimesed peavad sealt kuskile ära kolima. Üks üks põgenike vool ongi arvatavasti Euroopasse tulemas. Küsimus on, kas Eesti on selleks valmis?" küsis Anton.

Erki Savisaar ütles Helme väljaütlemisi kommenteerides, et Eesti võiks kliimaneutraalsuse poole püüeldes näha võimalust, kuidas ennast uuesti maailmas tuntuks teha. "IT-ga me korra hüppasime, me võiksime pakkuda ka häid keskkonnaalaseid lahendusi, mida me saame maailmas turustada," lausus Savisaar.

Teisipäeval avaldatud uuringu järgi kulub Eestil kliimanetraalsuseni jõudmiseks 17,3 miljardit eurot, mis jaguneb 30 aasta peale. Antoni sõnul nõuab see väga suurt pingutust, aga meil ei ole teist varianti.

Savisaar: me peame rääkima tõsisemalt tuumaelektrijaamast

Erki Savisaare sõnul tuleb otsida alternatiivseid lähenemisi. "Üks on vesinikuenergeetika, et kuidas salvestada energiat. Sest akudega see asi välja ei vea. Me peame rääkima tõsisemalt tuumaelektrijaamast. See on ainuke lahendus, mis töötab sisuliselt iga ilmaga. Kõik riskid tuleb läbi arutada, aga kust me selle energia võtame? See ei ole ka lahendus, et me lähme püstkotta tagasi. Sest, kui me läheme püstkotta, siis me hakkame puid põletama. Me peame leidma mingisuguse teistsuguse lahenduse. Ja tuulest ja päiksest ei saa energiat piisavalt usaldusväärselt. Hüdroenergiat saab Eestis väga minimaalselt kasutada, meil suuri jõgesid ei ole. Me võime veel arutada geo-termo soojuselektrijaamade kasutamise üle. Ja siis ongi alternatiiv see tuumaelektrijaam," rääkis Savisaar.

Savisaar ütles, et kui tuumajaam on selline, mille puhul riskid puuduvad, siis on see võib olla mõistlik.

Anton vahendas kliimaaktivistide veendumust, et majanduskasv on maailmas üles ehitatud mudelile, mille järgi ei saa Maa ressursid kunagi otsa. "Aga meil saavad ressursid kunagi otsa ja seega me peaks pikalt ette mõtlema, kuidas me edasi elame. Planeedil on ainult nii palju ressursse," ütles ta.

Erki Savisaar vastas, et see veendumus baseerub arvamusel, et me kasutame ainult taastumatuid ressursse. Aga Savisaare sõnul kasutatakse järjest enam ka taastuvaid ressursse.

Anton näekski põlevkivi kasutamise asendamist taastuvenergiaga. "Arvatavasti peab see olema mingisugune kombinatsioon päikeseenergiast, tuuleenergiast ja võib-olla ka hüdroenergiast ning kaaluda tasuks ka neljanda põlvkonna tuumajaama," märkis Anton.

Parima lahenduse peaks Antoni sõnul riik koostöös teadlastega välja selgitama.

Erki Savisaar märkis, et sel aastal ei ole Eestis sisuliselt põlevkivist elektrit toodetud. Samuti märkis ta, et Eesti on ainuke riik Euroopas, kellel on selge plaan, kuidas päriselt jõuda CO2 neutraalsuseni.

Anton rõhutas, et kliimaaktivism maailmas ja ka Eestis on noorte poolt veetud ja seda ei maksa kinni ükski partei ning see põhineb vabatahtlikul tööd. "Jah on teadlased, kes meid toetavad, aga see on ikkagi noorte poolt veetud," lausus ta.

Rootslasest kliimaaktivisti Greta Thunbergi ÜRO kõnest rääkides ütles Savisaar, et maailma kontekstis läks see õigesse kohta. "Väga paljud riigid tegelevad loosungitega, et jah jõuame CO2 neutraalsuseni aastaks 2050, aga kellelgi pole vähimatki aimu, kuidas seda päriselt teha ja ei ole ka seda tegevuskava," rääkis Savisaar.