Rahvaalgatuse eestvedajad rõhutasid kohtumisel peaministriga, et kliimakriis ei ole kuhugi kadumas, vaid süveneb. See tähendab, et suureneb ka rahvusvahelise kliimapoliitika ja kliimaliikumiste surve. Kuna kliimakriis hõlmab paljusid eluvaldkondi, tuleks riigil kaasata kõigi Eesti suuremate ülikoolide teadlasi, et leida valdkondadeülesed kliimasõbralikud lahendused, seisab ühenduste teates.

"Eesti on täna ristteel - kas hoiame uusi õlitehaseid rajades ja madalal efektiivsusel puitu koos põlevkiviga põletades veel aastakümneid elus saastavat tööstust või valime Euroopa Liidu toel kliimasõbraliku taastuvatel energiaallikatel põhineva arengutee. Esimesel juhul jääme jätkuvalt kliimapoliitikas järellohisejateks, teisel juhul võtame aga innovaatilise eestvedaja rolli," rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

Rahvaalgatuse pöördumine anti üle peaminister Jüri Ratasele Stenbocki majas enne valitsuse kliima- ja energiakomisjoni istungit. Riigikogu võtab menetlusse enam kui tuhat toetusallkirja saanud rahvaalgatused, mis on tehtud kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks - seega jõuab algatus lähikuudel ka seal arutlusse.

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob.

Kliimaneutraalsus aastaks 2050 nõuaks 17 miljardi eest investeeringuid

Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai esmaspäeval ülevaate analüüsist, mis selgitas, kuidas on Eestil võimalik jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni ning millised on selle võimalikud kulud, teatas riigikantselei.

Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel oleks Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleks avalikul, era- ja kolmandal sektoril teha nende aastate jooksul investeeringuid praeguses vääringus hinnanguliselt 17 miljardi euro ulatuses. Strateegiliselt tarkade otsuste korral oleksid need investeeringud pikaajaliselt tulutoovad, märgiti pressiteates.

Peaminister Jüri Ratase sõnul näitas analüüs, et kliimaneutraalsuse poole liikumine on panustamine tulevikku.

"Iga kliimamuutuste pidurdamisse investeeritud euro on investeering jõukusse ja nutikusse, mis annab nii innovatsioonis kui ka elukvaliteedis dividende. Meil on vastutus praeguste ja tulevaste põlvkondade ees ning neid samme ei saa vaadata lihtsalt kuluna. Kõik, mida me täna ja lähikümnenditel maakera ja meie elukeskkonna hüvanguks teeme, on panustamine meie tuleviku tarkusesse, kestmisesse ja jõukusesse," ütles ta.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on tegemist on väga oluliste ja suurt rahalist mõju omavate otsustega, mis vajavad veel põhjalikku arutelu.